Eesti ekspert Trumpi korraldusest: see teema on terav olnud ka meil
„Tegu on tuttava ja nähtud teemaga, mis on teravalt olnud laual ka Eestis. Trumpi korralduse taga on ju küsimus, kas internetis inimeste arvamuse vahendajal ehk nn platvormil on kohustus või õigus inimeste arvamusi muuta või eemaldada. Ja kas ja millal selline tegevus on seotud väljendusvabadusega," rääkis Epp Maaten Fortele.
Tema sõnul pole ükski õigus - ka väljendusvabadus - piirideta ja absoluutne.
„Tundub, et üldine trend on siiski lisada veebiplatvormidele kohustusi neis avaldatava sisu osas. Põhjuseks on näiteks autoriõiguste tagamise kohustus või vihakõne vältimine. Ka internetis asuv meediakanal on siiski osa nö avalikust ruumist, kus peaks valitsema kord ning kehtima seadused," rääkis Maaten.
Ta tuletas meelde, et Eesti oma sarnane juhtum on Delfi versus Leedo kohtuasi, mis sai alguse 2006. aastal, mis Delfis Saaremaa Laevakompaniid käsitleva artikli juures oli avaldatud ka hulk kommentaare, mis olid V. Leedo suhtes solvavad, mistõttu Leedo pöördus hagiga kohtusse ja nõudis mittevaralise kahju hüvitamist.
Kohtutee kestis pikalt. 2009. aastal leidis riigikohus leidis, et Delfit tuleb koos kommentaaride autoritega pidada nende kommentaaride avaldajaks. Delfi oleks pidanud seega õigusvastase sisuga kommentaaride avaldamist ennetama või pärast avaldamist need omal initsiatiivil portaalist kõrvaldama. 16. juunil 2015 tegi Euroopa Inimõiguste Kohtu suurkogu otsuse, mis kinnitas, et Delfi vastutas enda portaalis avaldatud kommentaaride eest.
Donald Trumpi tänane korraldus liigub aga trendile täpselt vastupidises suunas, kuna selle eesmärgiks on võtta sotsiaalmeediaplatvormidelt õigus sekkuda nendes avaldatud kasutajate sisusse ehk kasutajate sisu modereerida ja teostada nende üle faktikontrolli.
Õiguskaitseorganid saavad korralduse kohaselt võimaluse astuda Facebooki, Twitteri, YouTube'i ja teiste platvormide vastu õiguslikke samme, kui nood peaksid oma kasutajate sisu filtreerima või kontrollima. Seni oli seadus nimega Communications Decency Act platvorme selle eest kaitsnud.
Selle seaduse artikli 230 kohaselt ei peeta sotsiaalvõrgustikke üldjuhul vastutavaks nende kasutajate postitatud sisu eest, ent nad võivad eemaldada näiteks roppu, ahistavat või vägivaldset sisu. Selle sätte alusel saavad suurimad kasutajate sisu avaldavad platvormid - nagu Vikipeedia - üldse eksisteerida.
Trumpi korraldus märgib aga, et seda puutumatust ei kohaldata juhul, kui sotsiaalvõrgustik redigeerib või eelmodereerib oma kasutajate postitatud sisu. Ühtlasi kutsub korraldus kongressi üles seadustest artikkel 230 eemaldada või see ära muuta.
Trump on süüdistanud sotsiaalmeediaplatvorme järjekindlalt konservatiivide hääle summutamises või tsenseerimises. Sel kolmapäeval süüdistas ta Twitterit valimistesse sekkumises, kuna too oli lisanud tema kahele säutsule faktikontrolli lingid.
Samuti öeldakse Trumpi korralduses, et puutumatust ei tohiks pakkuda ka juhul, kui võrgustik tegeleb kasutajate postituste blokeerimisega, sealhulgas postituse eemaldamisega muudel põhjustel, kui need on kirjeldatud veebisaidi teenusetingimustes.
Föderaalne Kommunikatsioonikomisjon (FCC) sai ühtlasi Trumpilt korralduse selgitada välja, millist tüüpi sisu võrgustikud praegu blokeerivad ja piiravad ning teha ülevaade valitsuse reklaamidest sotsiaalmeedia. Kodanikele tekib aga Valge maja poolt tööriist, millega nad saavad teada anda juhtudest, kui sotsiaalmeedia on neid ebaõiglaselt kohelnud.
Trump ütles oma otsust kommenteerides, et see on samm kaitsta sõnavabadust suurima ohu eest Ameerika ajaloos. Mõned portaalid on Trumpi korraldust asunud nimetama aga suurimaks ohuks kaasaegsele internetile.
CNN märgib aga, et presidendi seekordne käik on värskeim näide üha kiirenevast trendist, kus ta kasutab valitsuse mehhanisme oma isiklike probleemide lahendamiseks.
