Tartu Ülikooli teadlased töötasid välja COVID-19 testi
Ülikooli meetod võimaldab haigeid testida alates 14.-28. päevast pärast nende COVID-19-ga nakatumist, kuna just selleks ajaks tekivad selle haiguse puhul nende organismis antikehad.
Testides inimest nende antikehade suhtes, saab kinnitada tema varasema nakatumise ja teha kindlaks, kas tal on tekkinud koroonaviiruse vastu immuunsus.
Antikehade määramiseks kasutati meetodit LIPS, mille käigus mõõdetakse antikeha seondumist SARS-CoV-2 valkudega looduslikult lähedasel kujul.
Ülikooli biomeditsiini osakonna juhataja ja molekulaarimmunoloogia professori Pärt Petersoni sõnul on uus meetod lihtne ja kiire ning sobiks sadade COVID-19 proovide analüüsimiseks päevas. Ta pidas eelkõige silmas riskirühmasid, näiteks meditsiinitöötajate ning hooldekodude elanike ja personali vereplasmas.
Peterson rääkis Fortele, et praegu on ettevalmistamisel laiem seroepidemioloogiline uuring, mida juhatab professor Irja Lutsar. "Uuringus kasutatakse registreeritud kommertsiaalseid antikeha teste ja ka meie oleme sinna kaasatud oma testiga. Usun et see uuring (kui ta saab eetikakomitee loa), oleks laialdase kasutuse koht," rääkis ta.
Peterson selgitas, et esimesed antikehad (nn IgM) tekivad nakatunud inimese organismis varakult, ca 3-5 päeva peale nakkust. See on nö esmane immuunvastus ja mitte väga spetsiifiline ja ei kesta kaua.
Umbes 7-10-14 päeva jooksul hakkab organism (aeg sõltub paljudest faktoritest, ka vanusest) tootma spetsiifilisi IgG antikehasid. Need saavutavad oma lae 14-21-28 päeva peale nakkust.
"Kindla immuunvastuse mõõtmiseks oleks hea seda vaadata ca 14-21 päeva peale nakkust," rääkis ta.
Praegu on turul ka kiirteste, mille täpsuse kohta on veel vähe andmeid. Eestis tehakse laialdaselt PCR-koroonateste, mille käigus otsitakse organismist viiruse RNA-d.
Tartus tegutseb anitkehade põhiste kiirtestide väljatöötamisega akadeemik Mart Ustavi ettevõte Icosagen.
