Teadlased: vanades korterites ei tohiks õhku niisutada
Uuringu eesmärk oli luua põhjamaisesse kliimasse sobivad elamute temperatuuri- ja niiskuskoormuse mudelid.
„Oma uuringus võtsime fookusesse hoone sisekliima kaks põhinäitajat – siseõhu temperatuuri ja niiskuse. On selge, et liigne niiskus hoones ei kahjusta mitte ainult selle elanikke, vaid mõjub kahjulikult ka hoonele endale – kahjuks veel siiani sageli esinev hallitus majades on otsese liigniiskuse tulemus,“ rääkis TalTechi ehituse ja arhitektuuri instituudi lektor Simo Ilomets.
Uurimistöö aluseks võeti terve aasta vältel toimunud paarisaja Eesti korteri ja eramu sisekliima analüüs, mis põhines temperatuuri ja suhtelise niiskuse mõõtetulemustel elamute magamis- või elutubades.
Muu hulgas jõudsid teadlased järeldusele, et Eesti elamutes põhjustavad siseõhu liigset kuivust talvel ja varakevadel järgmised tegurid:
- Talve lõpus (märtsis) on siseõhk reeglina kuivem kui talve algul (november-detsember) tulenevalt nii madalamast välisõhu suhtelisest niiskusest kui ka asjaolust, et sügisel hoone tarinditesse ja mööblisse akumuleerinud niiskus on talve jooksul välja ventileeritud;
- Koos kasvava elatustasemega on kahanenud aga asustustihedus – elamispinda on ehitatud juurde ning korterid on suuremad kui nõukogude ajal. Leibkondade koguarv on suurenenud, kuid leibkonna keskmine suurus vähenenud;
- Uute ning terviklikult renoveeritud elamute kaasaegsed ventilatsioonisüsteemid tagavad üldiselt nõutud õhuvahetuse, teatud juhtudel ventileeritakse võibolla isegi üle (eelkõige talvel);
- Ülekütmine on järjest kasvav trend: viimaste uuringute ja küsitluste põhjal on tänapäeval siseõhu temperatuur elamutes elanike soovil keskmiselt 23-24, tihti ka 25 °C (optimaalseks peetakse 21-22 kraadi). Kuna küttekulud, võrreldes liisingu või üüri, kommunaalmaksete (s.h elektri) jt kuludega on muutunud marginaalseks, samuti ei kasutata enam tarbimispõhist küttekulude jaotamist, kasutavadki elanikud
võimalust nautida just nii sooja tuba, kui kellelegi vähegi meeldib.
„Talvise õhuniiskuse suurendamiseks pakume välja kaks võimalust: siseõhu temperatuuri vähendamist (eelkõige ülekütmise vältimist) ja kaasaegsetes ja renoveeritud hoonetes õhuniisutajate kasutamist. Kindlasti ei tohiks aga õhku täiendavalt niisutada vanemates, renoveerimata ja lisasoojustamata välisseintega raudbetoon- ja telliskorterelamutes, kus ventilatsioon on reeglina ebapiisav,“ kommenteeris uurimistulemusi Simo Ilomets.
