Värskelt avaldatud juhtumianalüüsi kohaselt kasvavad karvakesed patsiendil ülemiste igemete taga ning meenutavad oma olemuselt ripsmekarvu. Karvad eemaldati kirurgiliselt ning patsiendile korraldati hormoonravi, kuna arvati, et ebatavalise karvakasvu tingisid tasakaalust väljas olnud hormoonid.
Kuus aastat hiljem tuli patsient aga haiglasse tagasi - kui naine hormoonravimi võtmise lõpetas, tulid ka karvakesed taas igemetele tagasi. Veel enam - aasta hiljem muutus olukord isegi veel hullemaks ning karvad hakkasid üha enam kasvama ka seal, kus neid varem ei olnud.
Teadlased otsisid sarnaseid juhtumeid ka ajaloost ning tuvastasid, et selliseid juhtumeid on varasemalt dokumenteeritud vaid viiel korral. Kõik need puudutasid mehi, kes elasid 1960ndatel aastatel. Samas on selliste juhtumite koguhulk tõenäoliselt aga kõvasti suurem ning seda, kui palju neid päriselt olnud, on väga keeruline hinnata.
Seekordne juhtum terendas aga võimalusena olukorda paremini tundma õppida. Lisaks sellele, et karvad taas eemaldati, võeti patsiendi suust terve hulk proove, millest oli näha, et karvad ajasid end läbi paksenenud igemekudede.
Kuigi arstid teavad, et suus oleva limaskesta kudede ja nahakudede areng on embrüofaasis väga tihedalt seotud ning kohati võib inimestel suus esineda ka rasu eritavaid näärmeid, jääb suus olevaid karvu puudutav esialgu siiski ka arstidele mõistatuseks. "Pole ühtegi otsest selgitust, miks rasunäärmete esinemine on tavalisem kui karvade suus asumine," kirjutatakse avaldatud analüüsis.
Seega, kuigi vastuseid sellele, miks mõnedel inimestel võivad igemetel karvad kasvada, hetkel ei leitud, aitab iga sellise juhtumi dokumenteerimine kaasa sellele, et ühel hetkel saavad teadlased teha kogutud info põhjal üldistusi ning seega välja selgitada, miks inimestel selliseid haruldasi arenguid esineb.
