Ohutusnõuded ja nendega otseses seoses olevad ohutusmured puudutavad peamiselt sõiduki tuuleklaasi ja eesmisi küljeklaase, mille läbipaistvus peab olema Eestis vastavalt vähemalt 75 ja 70 protsenti. Tagumiste klaaside läbipaistvusele piiranguid ei ole.

Juhul, kui klaasid nendele tingimustele ei vasta, kaasnevad sellega mitmed mured - väheneb nähtavus pimedas ja vihmasajus, samuti on häiritud liiklejate omavaheline suhtlus. Näiteks on samaliigiliste teede ristumiskohal mitme samaaegselt sinna jõudva auto puhul keeruline kaasliiklejatega suhelda. Sarnast olukorda, kus teineteise nägemine ja näiteks käemärkide või noogutustega info vahetamine võib olla vajalik, tuleb ette ka näiteks ülekäiguradadel.

Lisaks ohutusprobleemidele võib toonimine kaasa tuua ka mured tehnoülevaatusel. Kuna masinate klaasid on tihti toonitud piirmäärade väga lähedaselt, võib isegi lubatud toonkile lisamine kaasa tuua olukorra, kus klaas on liialt tume ning tehnoülevaatuselt seetõttu läbi ei saada.

Veelgi enam, lisaks korralistele ülevaatustele võib ette tulla ka olukord, kus politseiametnik liialt tumedaid klaase märkab ning kuna tegemist on liiklusohutuse seisukorrast olulise puudusega, on politseinikul õigus suunata sõiduk erakorralisele ülevaatusele. Samuti on võimalik määrata ka rahatrahv, kuid seda tehakse pigem korduva rikkumise korral.

Juhul aga, kui autoomanik suudab toonkile pärast politseipatrulli või ametniku rikkumise täheldamist koheselt eemaldada, loetakse puudus kõrvaldatuks ning juhil on võimalik erakorralisele ülevaatusele määramisest pääseda. See aga ei tähenda, et selline tegevus peaks saama liikluses normiks.

"Sa ei kõnni öösel ringi päikeseprillidega, tugevalt toonitud autoklaaside puhul on mõju nähtavusele aga sama," paneb Liiklusjärelvalvekeskus oma postituses liiklejatele südamele.