ARVUSTUS | Age of Empires 2: Definitive Edition - potentsiaali on palju, reaalsus on (veel) kurb
Age of Empires on üks kõige populaarsemaid ja legendaarsemaid reaalaja strateegia seeriaid üldse, millega suudaks maailma mastaabis tuntuse poolest vast konkureerida ainult Warcraft, Command and Conquer või Starcraft. Kuigi ka mängusarja esimest, antiikajas toimuvat osa olen ma mingil määral mänginud, on minu elus olnud Age of Empiresi teine osa, keskaegse tegevustikuga mäng, üks enim mängituid üldse. Tegemist on ilmselt esimese mänguga, mida ma üldse kunagi mängisin ning imelikul kombel olen selle juurde jäänud siiani.
Samas on AoE 2 juures huvitav, et sisuliselt terve aja, mille jooksul ma seda teadlikult mänginud olen, mäletan ma mõtet, et välja võiks tulla uus versioon, mis kaasajastaks graafikat, mitmikmängu ning parandaks kõiki neid probleeme, mis ühel dial-up interneti ajastul populaarseks saanud mängul on. Kuigi turul on juba aastaid ka järgmine osa, mis kannab kolmandat järjekorranumbrit, olen ma seda vaid põgusalt proovinud.
Praeguseni olin sõpradega otsustanud hoopis Steamis pakutava Age of Empires II: HD versiooni kasuks, mis oli sisuliselt sama mäng, mida esimest korda 1999. aastal maailmale tutvustati, kuid mis oli saanud nii mitmeidki mänguparandusi, mis kogemust paremaks peaks muutma. Kuigi üldiselt võib öelda, et see tõesti on nii, on valdav osa nendest parandustest siiski üpris marginaalsed ning mängukogemus meenutab jätkuvalt "vanu häid aegu".
Samas ei pidanud HD versiooni puhul leppima enam 640x480 resolutsiooniga ning samuti oli juurde toodud uusi tsivilisatsioone. Suur boonus oli see, et mitmikmäng kolis Steami, mis lubas leida ka teisi fänne, kellega internetis madistada. Kuna Steami roll Age of Empiresi taaspopulariseerimisel oli suur, tundus, et uue mängu puhul võiks mäng justkui taassündida ja et mu pikaaegsele soovile saada uus versioon klassikalisest mängust, tuli vastus.
Mängijaid palju, aga kuidas nendega mängida saaks?
Kuigi graafika poolest on uus Age of Empires: Definitive Edition suur samm edasi ning ka mängukogemuse poolest on lisatud mitmeid funktsioone, mis tänapäevastes strateegiamängudes juba ammu reaalsus (Command Queued, automaatne farmide taasehitamine jne), siis peamine probleem mänguga on hetkel selle ebastabiilsus.
Näiteks langeb mitmetel heade arvutitega mängijatel FPS ootamatult (eriti just UHD-lisapakiga, mis peaks lubama 4K kogemust), mäng jookseb kokku, serverid on ebastabiilsed, mängutubasid ei näita ja nii edasi. Probleeme on nii palju, et nii mõnedki fännid on Steamis mängu foorumites sõna võtnud ja lubanud, et nemad nõuavad 20 eurot maksva mängu eest raha tagasi.
Rääkides fännidest ja mängu taaspopulariseerimisest, siis selles osas tegi Steam tegelikult töö ära - mäng oli pikka aega esilehel välja toodud (ning on seal siiani) ja esimestel päevadel proovis oma kätt stabiilselt üle 20 000 mängija. HD versiooni puhul oli selline number mängijate rekord.
Kurb oli aga see, et ebastabiilsed serverid rikkusid kogu kogemuse. Pooli loodud mängijate tubasid üldnimekirjas ei näidatud ning heal juhul oli neid seal üle kümne (proovisime sõpradega, meie tubasid näiteks üldnimekirjas ei näidatud üldse). See toob kaasa olukorra, kus iga tuba, mis hetkel olemas ja üldlistis nähtav, täitub sekundiga.
Kannatust peab jaguma
Tegelikult mäletan sarnaseid vigu esmasel mängimisel ka HD-versioonist, seega ei ole ma ülemäära üllatunud. Positiivseks jääda aitabki hetkel see, et mängu puhul on osa meeskonnast just see sama, kes HD versiooniga tegeles - tõsised fännid, kes eelmise versiooni tegid suuresti oma vabast ajast. Aktiivne suhtlus kogukonna ja arendajate vahel käib foorumite tasandil ning praeguseks on lubatud kõik vead korda teha ning esimestest on ka juba jagu saadud.
Seniks tasub aga tuttavaks saada uute tsivilisatsioonidega. Mängu on juurde loodud leedulased, bulgaarlased, tatarlased ja polovetsid. Kolmel neist (kõigil v.a. leedulastel) on ka oma üksikmängijakampaaniad, mis on üpris mitmekülgsed ja huvitavad ka mängijale, kes on harjunud väljakutsuvama kogemusega.
Nendele, kes üksikmängijarežiimi eelistavad, on üldse häid uudiseid. Tehismängijad on täielikult ümber tehtud ning ka kõrgemate raskusastmete juures ei tee pettust lihtsalt sellega, et saavad mängult ressursse juurde. Kõik toimub võrdlemisi ausalt (v.a. see, et arvuti lihtsalt suudab paratamatult rohkem käske anda kui inimene) ning ka kõige raskema tehisintellekti löömine ei ole võimatu missioon.
Vanu fänne oodatakse tagasi
Samas on mõeldud ka selliste mängijate peale, kes aastaid mänguga kokku puutunud ei ole, kuid tahaksid nostalgia pärast uuesti proovida. Kes mäletab William Wallace'i kampaaniat, kus mängija oma esimesed tuleristsed saab, siis nüüd on lisaks loodud ka Art of War kampaania, kus saab tutvuda kõige enimlevinud strateegiatega ning neid harjutada.
See kampaaniaseeria võimaldab erinevalt William Wallace'i kampaaniast, kus õpetatakse liikumist ja ründamist väga algelisel tasandil, üpris valutult mängu "päris" põhitõed selgeks saada ning juba varsti internetis teiste inimeste vastu madistada. Vahet ei ole, kas tegemist on inimesega, kes üldse Age of Empiresiga kokku puutunud pole või lihvib oma vanu oskusi.
Ühesõnaga, seni kuni arendajad probleeme lahendavad, tasub eriti Aoe 2 vanadel fännidel mäng siiski ära osta ning esialgu tunnetus üksikmängijarežiimi abiga perfektseks timmida. Erinevused Age of Empiresi originaalseeriaga on päris suured ning päris üks-ühele oma mänguoskusi vanematest mängudest üle kanda ei saa.
