Saksamaal asuva Hannoveri meditsiinikooli teadlased uurisid 122 inimest, kes vajasid oma ostusõltuvusega abi ning leidsid, et neil võis täheldada tavapärasest oluliselt kõrgemaid depressiooni ja ärevuse näitajaid. "On viimane aeg tõdeda, et BSD on ametlikult vaimne häire ning uurida, kuidas selle mõju internetis avaldub," ütles teadlaste tööd juhtinud doktor Astrid Müller.

Mülleri sõnul on e-poed, kulleriteenused ja ostlemisrakendused ostulembelisusele täiesti uue tasandi andnud. Poed on lahti 24/7, hinnad on odavamad ja inimesed võivad veebist tellida mida iganes, ilma, et peaks müüjaga kokku puutuma. Kõik see tähendab muuhulgas, et poodlemishullus jõuab ka üha nooremate inimesteni.

Seetõttu peakski Saksamaa teadlaste sõnul hetkel umbes viit protsenti kogu elanikkonnast mõjutav häire, mida iseloomustab see, et tellitakse asju, mida pole vaja või esemeid, mille jaoks inimesel tegelikult raha ei ole, olema klassifitseeritud eraldiseisva vaimse häirena. Hetkel kuulub see teiste impulsikontrolli häirete sekka.

Just ostude tagajärjel tulenevast heast tundest tingitud impulsiivsuse kontrollimise puudumine on kogu probleemi tuum ning seda eriti veebivormi puhul. Inimene võib sattuda tsüklisse, kus ta peab pidevalt asju juurde tellima, et saada raha kulutamisest ja uute asjade saamisest tulenevat õnnetunnet. Seda isegi juhul, kui asju tegelikult vaja pole või nende ostuks vahendid puuduvad.

Samas ei leitud hetkel läbi viidud uurimuses, et vajadus veebist pidevalt asju osta ei ole kuidagi seotud näiteks soo, hariduse või suhtestaatusega. Samuti viidati uurimuses uuringutele, mis on varasemalt näidanud, et vanus ei mängi samuti olulist rolli ning noored ja vanemad inimesed kulutavad internetis kaupadele sama palju.

Teadlased rõhutavad, et kuigi praegune uurimus juhib probleemile tähelepanu, on hetkel tegemist üpris algelise uuringuga ning tulevikus tuleb veebiostlemisega seotud vaimseid häireid ning nendega kaasnevaid riske oluliselt põhjalikumalt uurida.