Arvatavalt juba kiviajal eksisteerinud liiki kuuluvad Vietnami hiir-hirved on nii väikesed, et mahuvad tavaliselt inimesele ühte kätte. Viimati nähti loomakest 1990ndatel, seega võttis pisikeste loomakeste otsimine palju tööd. Esmakordselt bioloogide poolt 1907. aastal registreeritud loomad elavad Vietnamis, Annami mäestiku piirkonnas ning sattusid ajaloo jooksul väljasuremisohtu, kuna nõudlus liha järele piirkonnas üha suurenes, kirjutab The Independent.

Nii käisidki USA ja Saksamaa teadlased mööda maad ringi ja kuulasid maad, kas keegi on loomakesi kusagil näinud või nende kohta midagi hiljuti kuulnud. "Meil oli väga vähe infot, mis meile suunda oleks näidanud ja ausalt öeldes ei olnud meil aimugi, mida oodata," tunnistas Global Wildlife Conservation (GWC) nime kandva organisatsiooni bioloog An Nguyen.

Ajapikku saadi aga piirkonnas külaelanikke intervjueerides looma kohta mõned vihjed. Teadlased hakkasid info põhjal piirkondadesse automaatkaameraid paigaldama ja siis hakkas ka lumepall veerema. "See näitab, et pingutamine ja tahtejõud võib eriliste liikide otsimisel tähtsat rolli mängida," ütles Nguyen.

Esialgu paigutati piirkonda kolm liikumisanduritega kaamerat, mis suutsid liiki kuuluvaid loomi pildile püüda 275 korda. Pärast seda otsustati piirkonda panna veel 29 kaamerat ning järgmiste kuude jooksul saadi kokku üle 1800 foto. Vaatamata sellele, et materjali on lademetes, ei oska teadlased selle põhjal hinnata, kui palju olendeid looduses alles võib olla.

Nüüd, kus teatakse, et loomakene on veel alles, hakkavad bioloogid ja teised spetsialistid aga välja töötama plaane, mille abiga loomasid kaitsta saaks. "Vietnami hiir-hirvesid enim ohustav kiskja on tänapäeval inimene," ütles samuti GWC heaks töötav Andrew Tilker, viidates Kagu-Aasias üha suurenevale jahtimisele, mis kohalike populatsioone ohustab.

Tegemist on ka Vietnami riigi seisukohast olulise leiuga, kuna hetkel teadaolevalt on riik ainus koht, kus omapärane loom elutseb. "Tegemist on ainulaadse looga, mis näitab, et tahtmise korral on võimalik haruldasi liike jätkuvalt kaardistada ja üles leida. Sellised edulood annavad meile uue võimaluse bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks," ütles Tilker.