"Mitmed eraldiseisvad tõendid näitavad, et lindude arvukus on massiliselt vähenenud," ütles uuringu üks autoritest, Ken Rosenberg, kes töötab teadurina Cornelli ornitoloogialaboris. "Me arvasime, et näeme ohustatud liikide arvukuse vähenemist, kuid esimest korda ajaloos näitasid tulemused vähenenud arvukust ka tavaliste lindude hulgas, keda igaüks enda tagaaiast leida võib," kommenteeris ta tulemusi.

Uuringu kohaselt on lindude arvukus üldise keskkonna tervise üks hea indikaator, kuna linnud on osa keerukamatest toiduahelatest. Kuna inimtegevus on ökosüsteeme piisaval määral mõjutanud, on sellest mõjutatud ka lindude arvukus.

Kõige suuremaid muutusi täheldati rohumaadel elutsevate lindude puhul, kelle arvukus kukkus 50 aastaga 53 protsenti, ehk umbes 720 miljoni isendi võrra. Järgnesid rannikulinnud, kelle arvukus oli juba varasemalt madal ning kes kaotasid kolmandiku populatsioonist. Samuti vähenes kevadrändega saabuvate lindude hulk, see kukkus kõigest 10 aastaga 14 protsenti.

"Meie leitud andmed on kooskõlas teiste uuringutega, mis puudutavad näiteks putukaid või kahepaikseid," ütles uuringu kaasautor Peter Marra Smithsoniani linnukeskusest. Tema sõnul on oluline mõista just ökosüsteemiga seonduvat - kui linnud kaovad, hävinevad ka need süsteemid, mis inimeste heaoluks ning ellujäämiseks vajalikud on.

Samuti viitavad teadlased, et kõnealuse uuringu tulemused ei kehti vaid Põhja-Ameerikas, vaid sarnased uuringud ka mujal maailmas on näidanud, et lindude hulk on tõsiselt langenud.

Arvatakse, et lindude arvukuse vähenemine on kompleksne probleem, millele on omapoolse panuse andnud ka inimtegevus, näiteks on mitmed linnud kaotanud oma elupaigad üha suureneva linnastumise ning põllumajandusmaade loomise tagajärjel. Samuti on lindude ohuks pestitsiidid, mis vähendavad putukate hulka, kellest linnud toituvad.