Jaapanis Otsuchi linna lähistel künkal, kust avaneb vaade Vaiksele ookeanile, seisab valge, klaaspaneelidega telefoniputka, millesse paigaldatud must pöördkettaga telefon pole võrku ühendatud.

Pärast 2011. aasta traagilist tsunamit, milles hukkus peaaegu 20 000 inimest, on putkat külastanud aga tuhanded leinavad inimesed, kes „helistavad“ sealt oma surnud lähedastele, et sel moel kaotusvaluga paremini leppida.

Kuulus putka, mida rahvasuus nimetatakse Tuuletelefoniks, püstitati tegelikult aasta enne 2011. aasta katastroofilist tsunamit Jaapani Tōhoku rannikul.

Otsuchi elanik Itaru Sasaki oli 2010. aastal kaotanud nõbu ja otsustas enda künkatipul asuvasse aeda ehitada telefoniputka, et sealt leina leevendamiseks helistada oma kallile sugulasele.

Itaru Sasaki valis vanal, võrku ühendamata kettatelefonil oma nõbu telefoninumbri ja laskis n-ö tuulel oma sõnad adressaadini kanda. Ehkki keegi talle telefonis ei vastanud, aitasid ühepoolsed telefonivestlused Sasakil tajuda surnud sugulasega tugevamat sidet.

Pärast 2011. aasta maavärinat ja tsunamit otsustas ta telefoniputka üldsusele avada. Jutud taolisest kaotusvalu leevendamise teraapia vormist levisid kogu Jaapanis ning telefoni käisid külastamas tuhanded inimesed — esimesel kolmel aastal kokku koguni 10 000 külastajat.

Ehkki hukkunud lähedastega kauges kolkas asuva mittetöötava telefoni vahendusel suhtlemine võib tunduda pentsik, on uuringud näidanud, et taolised tavatud leinarituaalid võivad aidata inimestel leina ja traagiliste kaotustega leppida.

Sasaki on paigaldanud telefoniputkasse ka märkmiku, kuhu külastajad saavad kirjutada surnud lähedastele mõeldud sõnumeid.

Telefoniputka sai kuulsaks pärast 2011. aasta maavärinat ja tsunamit, kuid hiljem on see kujunenud populaarseks reisi-sihtmärgiks nende seas, kes on kaotanud lähedasi inimesi muudes õnnetustes või enesetappude tõttu.

Jaapani rahvusringhääling NHK on eikuskile helistamise võimalust pakkuvast valgest telefoniputkast vändanud südamliku aimefilmi „Kaze no denwa: Nokosareta hitobito no koe” („Tuuletelefon: sosinad kadunud perekondadele“) ning telefoni paigaldaja ise on sellest kirjutanud menuka raamatu „Kaze no denwa" („Tuuletelefon“).

2020. aastal peaks kava kohaselt linastuma režissöör Nobuhiro Suwa mängufilm „Kaze no denwa“ („Tuuletelefon“), mis rajaneb tõestisündinud lool ainulaadsest telefoniputkast.