Mehhiko füüsiku läätsevalem tõotab fotograafias ja optikas revolutsiooni

Läätsedega seonduvat on juba aastatuhandeid kimbutanud nähtus nimega sfääriline aberratsioon. Mehhiko füüsiku Rafael G. González-Acuña uudne läätsevalem pakub sellele aga lahendust, vahendab Gizmodo.

Mida sfääriline aberratsioon tähendab? Lihtsustatud öelduna seda, et läätse jõudvatel valguskiirtel on selle läbimisel erinev läbimispikkus. Kuna kõik valguskiired peavad jõudma koondumispunkti, võib aberratsioon tingida aga selle, et mõned kiired satuvad koondumispunktist pisut mööda ning muudavad seega üldpilti udusemaks.

Probleemi lahendamisega on tegeletud juba aastatuhandeid, näiteks on selle kallal pead murdnud Kreeka matemaatik Diokles ning Isaac Newton. Kuigi probleem on küll tänaseks asfääriliste läätsede abiga lahendatud, on viimaste tootmine aeganõudev ning seega kulukas.

González-Acuña valem pakub optikutele täpse võimaluse aga optiliselt ideaalsete läätsede tegemiseks nii, et sfääriline aberratsioon puudub. Seejuures ei ole vahet, millisest materjalist lääts on tehtud või kui suur see on. Selle valemi järgi tehtud lääts on optiliselt ideaalne.

Valem ise on äärmiselt pikk ja keeruline ning tavainimesele mingit väärtust ei oma. Selle toel tehtud läätsed võimaldavad aga tulevikus luua paremaid fotoaparaate ja objektiive, samuti saab paremaks tuleviku teadustehnika, näiteks teleskoobid ja mikroskoobid.