Üle 500 miljoni inimese on igapäevaselt mingis tegemises Facebookiga. Siiski ei olnud seni täpselt ega teaduslikult tõestatult teada, kuidas Facebooki (ja üldse sotsiaalmeedia) kasutamine mõjutab inimese subjektiivset heaolu pikema perioodi jooksul.

Esmasel vaatlusel võib tunduda, et Facebook on väärtuslik sotsiaalse suhtluse allikas. Kuid kaks hiljutist sotsiaalmeedia kasutamise kohta tehtud uuringut näitavad Facebooki üsna tumedates toonides: selmet heaolu kasvatada, Facebook hoopiski õõnestab seda.

Mõned "sotsiaalmeedia tšempionid" leiavad, et sotsiaalmeedia on vastumürk üksildusele ja aitab inimestel paremini ühenduses olla, isegi kui aega ja võimalust näost-näkku kohtumiseks ei ole. Teised peavad sotisaalmeediat aga üksilduse põhjuseks, eriti noorte inimeste seas.

Brian Primack Pittsburghi ülikoolist uuris enam kui 1700 inimest vanuses 19 kuni 32, et välja selgitada sotsiaalmeedia ja üksilduse seoseid.

Ta võrdles sotsiaalmeedia kasutamisele kulunud aega ja kasutamise sagedust inimese tunnetega tema sotsiaalse toetuse ja emotsionaalse isolatsiooni kohta.

Lühidalt kokku võttes selgus Primacki ja kolleegide tööst üsna selgelt - kui inimene on usin sotsiaalmeedia kasutaja, siis tunneb ta üldiselt ka rohkem üksildust.

Siit edasi tuleb küsida, et kas sotsiaalmeedia tekitab üksildust või on inimesed üksildasemad ja kasutavad seetõttu rohkem sotsiaalmeediat?

Vastuse võib leida teisest hiljutisest uuringust. Michigani ülikoolis uuriti sotsiaalmeedia kasutamise pikemat mõju. Ka selle uuringu tulemusi ei saa pidada otseselt üllatavaks, sest sisimas me teame seda ju ka ise.

Igatahes näitavad Ethan Krossi poolt läbi viidud uuringu tulemused, et Facebooki kasutamine mõjutab negatiivselt kahte vaadeldud inimese subjektiivse heaolu komponenti - nii seda, kuidas inimene end mingil hetkel tunneb, kui ka rahulolemist oma eluga.

Uuringust selgus, et mida rohkem inimesed Facebooki kasutasid, seda halvem oli nende enesetunne, kui teadlased inimesele järgmise SMS-sõnumi saatsid. Selgus seegi, et mida rohkem kahe nädalase perioodi jooksul Facebooki kasutati, seda madalamale kukkus nende inimeste eluga rahulolu tase.

Vahemärkusena olgu öeldud, et selle uuringu uurimismeetod oli SMS-idega info kogumine. Viis korda päevas kahe nädala jooksul saadeti inimestele sõnumeid millega nende enesetunde kohta küsiti. Kui teadlased inimestega otse suhtlesid, siis selliseid negatiivseid mõjusid välja ei joonistunud.

Kuid näib olevat kaks varianti: hea ja halb viis Facebooki kasutada. Eriti kahjustav on see, kui inimesed kasutavad platvormi passiivselt, lihtsalt läbi uudistevoo sirvides ja vaadates teiste inimeste profiile-lehti.

Põhjus siin taga on selles, et inimesed kureerivad oma lehti nii, et nende elud näiksid tegelikkusest paremad ja see äratab rohkem negatiivseid tundeid nendes sotsiaalmeedia kasutajates, kes tarbivad informatsiooni passiivselt.

Nende puhul, kes kasutavad Facebooki suhtlemiseks ja ühenduses olemiseks, see trend nii halb ei ole.

Veel üks huvitav nüanss, mis uuringust välja tuli - mida rohkem on sõbralistis inimesi, kellega päriselus kohtutud ei ole, seda suurem on selle kasutaja emotsionaalsete probleemide risk.