Uurijate sõnul esineb bakter suure tõenäosusega suure soolsusega veekogudes, mille pinnatemperatuur on aastaringselt üle 13 kraadi. Traditsiooniliselt on seda palju esinenud lõunaosariikides, eriti Louisiana ja Texase rannikuvetes, kus seda esineb eriti tihti maist oktoobrini.

Viimasel ajal on USA-s igal aastal umbes 200 nakatumisjuhtu kaasa toovat bakterit märgatud aga ka oluliselt enam põhjas, viimasel ajal on selle esinemise tihenemist tuvastatud näiteks Delaware'is ja New Jerseys, mis asuvad Ida-Ameerikas, märkimisväärselt enam põhja pool ning ka veetemperatuur peaks seal jahedam olema. Näiteks on viimase kahe aasta jooksul New Jerseys haigestunud vähemalt viis patsienti, enne seda oli haiglas nähtud kaheksa aasta jooksul vaid üht nakatamisjuhtu.

Teadlaste sõnul on nende uurimus väga oluline, kuna aitab meil mõista, kuidas ja kuhu potentsiaalselt ohtlikud bakterid levivad. Näiteks New Jerseys haigestunud viiest patsiendist üks suri bakteri tõttu. "Arstide jaoks on see ülioluline - need, kes pole sellist nakkust oma karjääri jooksul näinud, peavad olema teadlikud sellest, millega on tegu," ütles uurimuse autor Katherine Doktor.

Töö hinnangul on nakkuste sagenemise põhjuseks viimase kolme aastakümne vältel täheldatud merevee soojenemine, mis on oluliselt muutnud bakterite leviku loogikat. Seejuures on uued tingimused Vibrio vulnificuse levikuks paremad.

Haigus levib kõige tihemini mereandidega - pea kõik viis nakatunut puutusid kokku kas krabide või mereandidega. Samuti olid mitmel neist lahtised haavad, tänu millele bakter organismile ligi pääses. Kohalikud võimud panevadki südamele, et kui inimesel on lõikehaavad, siis vette minna ei tasuks, kuna selle kaudu võib levida kõiksugu haigusi ja baktereid.