Uuringust selgus, et isegi identsed kaksikud reageerivad toitudele erinevalt. Helen Sparre ja Sarah Guy olid ühed uuringus osalenud identsed kaksikud - neil on identsed näojooned ja figuur, samuti ka samasugune kehakaalu muster läbi senise elu.

Sellegipoolest on nende sarnasused vaid pinnavirvendus, sest ainult 50 % meie keha reaktsioonist glükoosile ja alla 20 % meie reaktsioonist toidurasvale on geneetiline. Teisisõnu, isegi identsed kaksikud reageerivad väga erinevalt samale einele.

Seega kui keegi väidab, et "just see dieet" on kõige parem variant kiiresti kaalu langetada, siis tuleb sellesse väga suure skeptilisusega suhtuda. Aga seda me ju teadsime, et kui üks sobib kõigeks, ei sobi ta tegelikult millekski?

Teadusuuringus leiti, et mõnel inimesel kaasnes näiteks rasva ja süsivesikuterohke muffini söömisega kiire ja pikaajaline veresuhkru ja insuliini taseme tõus. Teistel kasvas sama asja süües hoopiski püsiv vereringes tiirutava rasva hulk ja kasv oli suur.

Esimene nimetatud keha reaktsioonidest on seotud kasvanud kaalutõusu riskiga ja diabeediga, teist sorti reaktsioon on seotud südame veresoonkonna haigustega.

Kõige suurem üllatus on aga see, et isegi sama DNA-ga identsed kaksikud reageerivad toitudele erinevalt. Näiteks ühel kaksikutest oli veresuhkru taseme tipp pärast suhkruse joogi tarbimist üle kahe korra kõrgem kui tema identsel kaksikul.

Kaksikute kehade reaktsioon muffinile oli sama mustriga ehk erinev. Kui nad tarbisid aga kiudainete rikast muffinit, oli kehade reaktsioon sarnasem.

Igatahes näitab uuring, et ka keskkond omab tähtsust selles, kuidas meie kehad toidule reageerivad. Üks võimalik seletus on erinevus kõhumikroobides.

Uuringus osalenud identsete kaksikute soolestiku mikrobiootast vaid 37% kattus. Neil, kes ei olnud omavahel suguluses, oli 35% mikrobiootast samasugune.

Ka erinevused inimeste unes, ööpäevastes rütmides ja treenituses võivad seletada neid erisusi. Tarbitud toidu "saatust" võib mõjutada seegi, mida inimene sama päeva jooksul varem söönud on.

Veel samadest kaksikutest rääkides, siis uuringu käigus tuli välja, et Sarah ainevahetuses kaasneb šokolaadile ebatervislik reaktsioon, samal ajal kui Heleni keha talub šokolaadi hästi. Samas kaasneb tema kehas "ebatervislik" reaktsioon kartulikrõpsudele, mis ei mõjuta kuidagi tema identset kaksikõde.

Nüüd proovivad teadlased koostada süsteemi, mis oskaks ennustada kuidas inimesed reageerivad erinevatele (veel testimata) toitudele. Seni on nad suutnud keha reaktsiooni glükoosile ennustada 73% täpsusega.

Nende kaugem plaan on luua nutirakendus, mis pakuks inimesele talle kõige paremini sobiva individuaalse toiduvaliku. Loomulikult mitte kohvipaksult ennustades, aga tuginedes sellele, kuidas nende kehad "testtoidule" reageerivad.