Kas mäletate veel, mis auto platseerus Euroopa aasta auto valimistel 16 aastat tagasi teisele kohale? Õige! Just seesama, mis võitis samal 2003. aastal Eesti aasta auto tiitli – Mazda 6.

Selle mudeliga oli firma (muide – sõna Mazda seonduvat jaapani keeli valgusejumalaga) just läinud üle uuele disainikeelele ning auväärseid tiitleid sadas robinal. Ka Eestis kihutas Mazda 6 kohe müügiedetabeli tippu, 2003 aastal läks kaubaks lausa 852 uut „kuut“.

Poolteist kümnendit hiljem asi nii roosiline enam polnud, mullu leidis Eestis omaniku vaid 96 uut Mazda 6.

Jaapanis juba 2012. aastal esitletud mudel vajas hädasti uuendamist ning nii jõudsid Hiroshima koostetehases valminud värskendatud mudelid sügisel ka meie müügisaalidesse.

Väljast madal ja jõuline

Auto on saanud pisut teistsuguse esi- ja tagaosa, mõistagi hulgaliselt juhiabisid ning paar uut värvitooni.

Mazda turundab oma stiili KODO nime all, praktikas tähendab see madalat siluetti, jõulise disainiga esiosa ning pikki kitsaid esi- ja tagatulesid. Nende valgusvihk on pikk ja lai, kuid tugevus jätab soovida.

Kerevariante on kaks, sedaan ja universaal. Testiautoks oli universaalkerega Luxury varustustasemel sõiduk, mis maksnuks esinduses umbes 33 tuhat eurot.

Kuigi tegu pole kõige-kõigema tasemega, on seal olemas praktiliselt kõik mis vajalik ka üsnagi nõudlikule omanikule. Tipmine Signature varustus lisab vaid üksnes väikesed disainielemendid.

Juhile väga mugav

Infolust (Mazda ise kutsub seda MZD Connect) toimetab igati korrektselt ja Bose helisüsteemile midagi ette heita ei ole.

8-tollist puutetundlikku värviekraani kasutav süsteem paikneb viimastele Mazdadele omaselt armatuurlauast kõrgemal ja sisaldab juba baasvarustuses näiteks autonavi, lisaks on kasutusel Mazdale omane poolkaares funktsioone peegeldavate ikoonide liigutamine.

nfolustist olulisemgi on juhi ees asuv näidikuplokk, mille selgus ja funktsionaalsus on suurepärane. Suured ja väikesed „kellad“ on omavahel oskuslikult kombineeritud ning annavad juhile ühekorraga kogu vajaliku info – erinevalt mõnest Euroopa konkurendist, kus värvide mängu virr-varr osutub vaid segavaks.

Lisaks aitab kallima versiooni auto juhti näitude kuvamine tuuleklaasile ning oskus lugeda liiklusmärke. Viimast, tõsi, ei maksa usaldada.

Armatuuri keskel olevad nupud katavad enamiku juhi igapäevasest vajadusest, ergonoomika on üle keskmise. Menüüd on selged ja loogilised, keskkonsoolil paiknev rullik väga mugav kasutada (dubleerib puutetundliku ekraani funktsionaalsust), olemas on ka heli valjuse reguleerimise füüsiline nupp.

Kabiinis kasutatavad materjalid (valikus must ja valge nahk) on igati kvaliteetsed ning õigustavad hinnasildil olevat numbrit.

Plast on katsudes väga pehme ning pole hirmus kõva ka uste allosas. Istmed on mugavad ja hästi seatavad, sobiva sõiduasendi leidmine lihtne ja nii saab juht end rooli taga igati hästi tunda. Ka panipaiku on parasjagu.

Ülejäänud proovisõidust ja ka mõnedest muredest saab lugeda SIIT