Teadlased USA Northwesterni ülikoolist jagasid joogid kahte gruppi: mõrud ja magusad. Esimesse neist kuuluvad näiteks õlu, tee, greibimahl aga ka õlu, punane vein ja kange alkohol. Magusad joogid on need, mis on kunstlikult või suhkruga magustatud, näiteks limonaad.

Seejärel fikseeriti 336 000 Ühendkuningriigi elaniku joogitarbimine. Valimi moodustasid need, kelle geeniandmed on bioandmete pangas.

Teadlased kaardistasid küsitlustega nende inimeste jookide tarbimise harjumused ja otsisid võrdlesid harjumusi seaduspärade otsimiseks geeniandmetega.

Teadlane Marilyn Cornelis otsis kõigepealt variatsioone inimeste maitsegeenidest ja lootis, et just maitse on see, mis jookide eelistuse määrab. Cornelise üllatuseks selgus aga, et inimeste eelistuste erinevus ei tule mitte maitsegeenidest vaid hoopis nendest geenidest, mis on seotud jookide psühhoaktiivsete omadustega.

Neljapäeval ajakirjas Human Molecular Genetics avaldatud uurimustööst selgus, et geenid määravad selle, millised joogid meile meeldivad. Cornelise sõnul meeldib inimestele tunne, mille kohv ja alkohol neis tekitavad. Just seepärast neid jooke juuakse, mitte aga maitse pärast.

Cornelis leidis ka ühe variatsiooni geenis, mida kutsutakse FTO-ks. Sellise variatsiooniga inimesed, eelistasid magusaid jooke.

Üllatuslikult on sama variatsiooni varasemalt seostatud madalama (jah!) ülekaalulisuse riskiga. Ehk siis need, kellele meeldivad magusad joogid, ei lähe nii lihtsalt paksuks?

“See on vastuoluline,” ütles Cornelis. “FTO on müstiline geen ja me ei tea päris täpselt, kuidas see on ülekaalulisusega seotud. Tõenäoliselt reguleerib see geen inimese kehakaalu.”

Suhkruseid jooke seostatakse mitmete haiguste ja terviseprobleemidega. Alkoholi tarbimine on seotud enam kui 200 haigusega ja põhjustab umbes 6% kõigist surmadest.