Teadlased: otseühendus inimaju ja interneti vahel tuleb lähiaastakümnete jooksul
Veel enne sajandivahetust toovad edusammud nanotehnoloogia, tehisintellekti ja arvutisüsteemide arendamises meieni süsteemi, mis võimaldab reaalajas omavahel ühendada inimeste aju ja veebis asuvad pilveteenused, lähtub värskest uurimusest.
Neurokirurgidest, robootikateadlastest ja nanotehnoloogia spetsialistidest koosneva rahvusvahelise meeskonna hinnangul oleks võtmelahenduseks nn "neuroniristmikutel" asuvad nanorobotid, kes andmevahetust võimaldaks, vahendab veebiajakiri Cosmos. Inimesed saaksid oma mõtete abiga internetis tuhnida ning ei vajaks seejuures ei arvutit, nutiseadmeid ega tülikaid internetikaableid.
Kuigi võib tunduda, et tegemist on kauge unistuse (või düstoopiaga, kuidas kellelegi) on teadlaste sõnul suur osa vajalikust tehnoloogiast juba olemas. Revolutsioonilisi avastusi enam tarvis ei ole, pigem on vaja olemasolevat tehnoloogiat lihtsalt edasi arendada.
Kokku oleks süsteemi toimimiseks vaja kolme tüüpi nanoroboteid - teadlased on need ristinud endoneurobotideks, gliabotideks ja synaptobotideks. Need süstitaks inimeste veresoonkonda, kust need siis ajusse liiguksid.
Igal nanorobotil oleks ajus eri ülesanne - endoneurobotid otsiks üles neuronid, gliabotid gliia ehk närvitugikoe ja synaptobotid keskenduks sünapsite otsingutele. Kohale jõudnud ja end paika seadnud, hakkaks robotid välise nanorobootilise valguskaabli abiga vahendama inimaju elektrilist informatsiooni, ehk sisuliselt vahendama meie mõtteid ja soove.
Teadlaste sõnul võimaldaks süsteem sekundis edastada 10¹⁸ bitti infot ning lubaks seega vaba reaalajas infovahetust pilveteenuste ja inimaju vahel. Seega saaks inimene vabalt ligi kogu internetile ning inimtsivilisatsiooni kõigile teadmistele, kuid rõhutatakse ka üht olulist probleemi - nimelt saaks sellise süsteemiga sisuliselt igaühe mõtetesse sisse häkkida. Vaatama võimalikule ohule näevad teadlased, et tulevikus on selline areng pigem vältimatu.
"Arvestades meie bioloogiliselt piiratud kognitiivseid võimeid, on inimeste mõistuse tempos püsimine üha kasvava informatsiooni hulgaga võimatu. Seega on hädavajalik, et me loome turvalise, lihtsa ja stabiilse süsteemi, mis võimaldab meie ajul pidevalt andmesalvestite ja pilveteenustega ühenduses olla," kirjutasid uurimuse koostajad.
