Tunnistame üles – meie aju naudib roolis olles mobiiltelefoni

Teame kõik, et autot juhtides pole ohtlik mitte ainult sõnumite saatmine, vaid ka rääkimine, isegi vabakäeseadme abil. Miks me siis ikka ja jälle seda teeme?

Kui istud autoroolis ja räägid mobiiltelefoniga, siis ei ole sinu tähelepanu samal ajal teel ja telefonaadil (telefonivestlusel). Sinu tähelepanu hüppab teelt telefonaadile ja tagasi.

Vahel jätad kuulmata mõne sõna telefonivestlusest, aga mis veelgi hullem – vahel jääb märkamata teele jooksnud laps. Aju ei suuda korraga keskenduda juhtimisele ja telefonivestlusele. Seega tuleb valida neist üks. Põhjus on selles, et mitmele asjale korraga tähelepanu pööramine on aju jaoks suur probleem. Mõtlemist ja keskendumist vajavaid tegevusi teeb aju alati jadamisi – üks korraga. Need on aju jaoks keerulised protsessid, mis vajavad laialdaste neurovõrgustike tööd: mitu sellist tegevust ei mahu korraga aju tantsulavale.

Kui autojuht räägib mobiiltelefoniga, siis on ta tähelepanu hõivatud kõnega ja jääb vähem ressursse tee jälgimiseks. Hoolimata sellest, et meil on kogu pilt kogu aeg silme ees. Oluline pole mitte pilt silme ees, vaid see, et tänaval toimunule pöörataks tähelepanu.

Aga miks kõik see teavitustöö ja ühtlasi minu praegune kommentaar tegelikult nii vähe muudab? Miks targad inimesed, kes seda teksti lugedes jäävad nõusse, ikka vahel sõidu ajal telefoni vaatavad või koguni helistavad?

Sest autojuhi käitumist ei juhi mitte ainult mõistus, vaid ka aju lihtsamad vajadused. Aju jaoks on korralik autosõit üsna igav tegevus, nutiseadmest tulevad signaalid, teated ja telefonikõned on tunduvalt mõnusamad ja huvitavamad. Aju otsib tegevust, mis pakuks midagi uut, sest uudsus on aju jaoks mõnus. Niisiis näen ma, et nutiseadme kasutamine roolis ja sellest tulenevad õnnetused vähenevad alles siis, kui roolis mobiiliga rääkimist hoogsalt trahvima hakatakse.

Probleemist saame lõplikult lahti aga alles siis, kui tulevad isesõitvad autod – siis sõidab auto ise ja inimene võib oma nutiseadet nautida. Ja kui mõni lugeja tõesti otsustab selle teksti lugemise tõttu autosõidu ajal mobiili mitte kasutada, siis suur aitäh ja palju õnne: vahel harva suudab mõistus tõesti õigesti juhtida nii aju kui ka autot.

Sa ei usu mind? Siit tuleb tõendusmaterjal

Katsed kinnitavad järgmist.

1. Pärast sõidusimulaatoris sõitmist teevad vabakäesüsteemiga rääkinud katseisikud mälutestis enam kui kaks korda rohkem vigu kui sõidule keskendunud katseisikud. Seda isegi siis, kui testis küsitud objektid olid mitte ebaolulised, vaid katseisiku liiklemist mõjutanud olulised objektid, nagu väike laps, vanamemm, liiklusmärgid jne.
2. See juhtub isegi siis, kui vabakäesüsteemiga rääkivad katseisikud neid objekte sõidu ajal näiliselt vaatavad, st mõõtmine näitas, et nende silmad on neile objektidele fikseeritud. Seega ei piisa teele vaatamisest, et teel toimuvat näha – telefoniga rääkimine tekitab funktsionaalse pimeduse, mis tekib tähelepanematuse tõttu.
3. Juhid, kelle veres on 0,8 promilli alkoholi, on sõidusimulaatoris turvalisemad kui need, kes räägivad vabakäeseadmega. See ei tähenda, et alkohol roolis oleks ohutu, vaid näitab, et autosõidu ajal mobiiliga rääkimine on palju ohtlikum, kui me tavaliselt arvata oskame.