Veel üks keskkonnaoht: süsihappegaasi taseme tõusu juures kaovad pilved ära
Kihtrünkpilved ei ole just midagi, mida igapäevaselt taevas näha tahaks, kuid päris nendeta ka olla ei taha - nimelt peegeldavad need kosmosesse tagasi terve hulga päikesekiirgust. Värske uuring viitab aga, et sellised pilved võivad teatud juhul täielikult taevast ära kaduda.
Teadlaste loodud arvutimudel paljastas nimelt, et süsihappegaasi hulga tõus atmosfääri ülemistes kihtides võib tekitada äkilise temperatuuri tõusu ning kihtrünkpilvede kadumise. Kahe aasta jooksul läbi viidud arvutused näitasid, et selline olukord leiaks aset, kui CO2 osakeste osakaal õhus ulatus 1200 osakeseni miljoni õhuosakese kohta - tegemist oleks praegusega võrreldes osakeste osakaalu kolmekordse tõusuga.
Osakeste hulga tõus 1300 osakeseni miljoni kohta tooks aga kaasa veelgi suurema soojenemise - keskmine atmosfääris oleva õhu temperatuur tõuseks selle tulemusel lausa kaheksa kraadi võrra. Arvestades, kui palju on praegu maailma mõjutanud fossiilkütuste kasutuselevõtu algusest keskmiselt ühe kraadi võrra kerkinud temperatuur, oleks kaheksakraadine temperatuuri tõus tõenäoliselt paljudele olenditele hukatuslik. "Tegemist oleks kindlasti väga dramaatilise mõjuga," ütles uurimisrühma juhtinud Tapio Schneider The Washington Postile.
Uuringu kohaselt saaks pilved pärast hävinemist uuesti tekkida vaid siis, kui süsihappegaasi tase langeb vähemalt samale tasemele, kus see hävinemise hetkel oli, ehk alla 1200 osakese miljoni kohta. Hetkel on süsihappegaasi osakeste osakaal atmosfääris umbes 400 ringis, seega on meil veel piisavalt aega üritada süsihappegaasi tase atmosfääris kontrolli alla saada. "Ma loodan, et tehnoloogiline areng jätkub piisaval määral nii, et me ei jõuagi kunagi sellise tasemeni. Samas ei saa seda ka võimatuks pidada," ütles Schneider.
Samas tõdevad teadlased, et pilvede mudeldamine on ilmselt üks kõige keerulisemaid asju, mida üldse teha - kui kogu Maa õhus olev veeaur ning pilvedes sisalduv vedelik maapinnale tuua, oleks tulemuseks vaid paari sentimeetri sügavune kiht. "Seega, sa pead olema võimeline täpselt ennustama, milline väike osa sellest veeaurust kondenseerub pilvedeks," ütles Schneider, viidates mudeldamise keerukusele.
Kihtrünkpilved (Stratocumulus) tekivad enamasti ühe ja sama õhumassi sees, kuid need võivad tekkida ka teistest pilvedest, näiteks rünkpilvedest ja rünksajupilvedest. Hallika või sinaka koheva kihi moodustavad pilved on kiudpilvede kõrval ühed kõige levinumad pilved. Kihtrünkpilvede suured massiivid asuvad muuhulgas ka ookeanite peal ning kaitsevad neid liigse päikesekiirguse eest.
