Supernakkused tapavad juba praegu rabavalt palju inimesi
Euroopas sureb levinud antibiootikumide suhtes resistentsetesse nn supernakkustesse jahmatavalt palju inimesi. Arstiteadus-ajakirjas Lancet Infectious Diseases avaldatud hinnangu kohaselt tapavad ainuüksi viit tüüpi antibiootikumiresistentsed nakkused aastas Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna riikides vahetult 33 000 inimest.
Nende nakkushaiguste kahjulikud mõjud, sh suremus ja rahalised kulutused on umbkaudu sama suured kui gripi, tuberkuloosi ja HIVi/AIDSiga seonduvad kahjud kokku. Mis veelgi murettekitavam — 75% neist surmadest põhjustavad nakkused, mis on saadud tervishoiuasutustest, nt haiglatest.
Uurijad on leidnud, et Euroopas põhjustavad 39 protsenti sellest nakkuskoormusest infektsioonid, mis on resistentsed nn viimase valiku antibiootikumide, nt karbapeneemide ja kolistiini suhtes. Võrreldes 2007. aasta tasemega on juurdekasv väga murettekitav ja tähendab, et varasemaga võrreldes nakatub praegu rohkem inimesi ohtlikesse haigustesse, mida on kulukas ja keeruline ravida.
Kui supernakkuste leviku ohjeldamiseks kiiremas korras midagi ette ei võeta, võib ravimiresistentsete nakkuste põhjustatud surmade hulk aastas praeguselt hinnanguliselt 700 000-lt kerkida 2050. aastaks kümnele miljonile.
Pealetungiva nuhtlusega võitlemiseks on teadlased seni välja pakkunud rohkem kui 8000 uut antibiootikumi-kombinatsiooni — üht või mitut ravimit sisaldavat kokteili —, mis on resistentsete bakterite vastu üllatavalt tõhusaks osutunud.
Näiteks toimib üks taoliste „kokteilide“ klass nagu vargsi luuriv salamõrtsukas, mis hiilib Trooja hobusena mööda gramnegatiivseid baktereid kaitsvatest barjääridest ja tapab nakkuse n-ö seestpoolt väljapoole õõnestades.
Ehkki eksperimentaalne ravim nimetusega Cefiderocol on esialgu läbinud vaid inimkatsetuste II etapi, paistab see praegu sobiva lahendusena multiresistentsete patogeenide, sh karbapeneemide suhtes resistentsete bakterite laiale paletile.
