Võigas ja veider: lained kannavad juba aastaid Kanada provintsi rannale inimjalgu

Suurem osa randa loksunud jalalabadest on kas jooksu- või matkajalatsites. Aastast 2007 on neid Briti Columbia provintsi rannikult leitud üle kümne.

Viimatise jala leidis nädal tagasi üks Gabriola saare rannal jalutanud mees. Enamasti on kõik jalad leitud juhuslikult ja just tavakodanike poolt. Kanada kuninglik ratsapolitsei (RCMP) teatas, et nad teevad koostööd provintsi koroneriteenistusega, et välja selgitada, kelle jalg seekord randa jõudis.

Enne eelmise nädala oma leiti rannast inimese jalg eelmise aasta detsembris. Kokku on Salishi mere äärde jäävatest randadest leitud 19 erinevas kõdunemisfaasis jalga, 14 neist Briti Columbia rannikult ja viis jalga USA Washintoni osariigi rannikult, mis jääb teisele poole merd. Salish on iseenesest sisemeri, mis asub Põhja-Ameerika läänerannikul, koosnedes muuhulgas mitmetest väinadest. See ulatub osati kaugele sisemaale ja Salishi ääres asuvad suurematest linnadest näiteks Seattle (USA), Vancouver (Kanada) ja Tacoma (USA).

Fenomen on ise küll võigas, aga väidetavasti ei ole peeta tõenäoliseks, et kusagil metsas või mägedes peidaks end mingisugune hull jalanüsijast sarimõrvar. Ühelgi jalgadest ei ole näha mingit traumat või märki sellest, et need oleks jõuga, vägisi inimese küljest eraldatud. Üks põhjus, miks uue juhtumi puhul mõrtsukat ei otsita, seisneb ka selles, et enne 2017. aasta detsembri "rannajalga" suutis koroneriteenistus tuvastada kaheksa leitud jalalaba kunagised omanikud. Kuus neist (neli üksikut ja kaks paari) kuulusid inimestele, kes olid sooritanud enesetapu või läinud kaduma ja hukkunud mõne õnnetuse läbi, ütles koroneriteenistus.

Miks aga siis ikkagi ainult jalalabad randa kanduvad? Kus on ülejäänud keha?

Asi on jalatsites, usuvad eksperdid. Jalalabad tulevad lagunemisprotsessi käigus keha küljest hõlpsasti lahti, matka- ja jooksujalatsid on aga piisavalt vastupidavad ja kerged, et neid pinnal hoida. Lisaks kaitsevad jalatsid (ja mõnikord ka spetsiaalne spordisokk) jalgu mereloomade nahkapistmise eest.

„Pange tähele, et randa pole jõudnud ühtki sellist jalalaba, mis oleks näiteks kontsakingas või sandaalis,“ märkis Briti Columbias asuvas Simon Fraseri ülikooli kohtumeditsiini ekspert Gail Anderson eelmisel aastal juhtumeid kommenteerides.