Projektiga seotud 17 riigi teadlaste suust vallandusid rõõmuhõiked, kui veoauto suurune kosmoselaev California aja järgi kell üheksa õhtul (Eesti aja järgi neljapäeva hommikul kell seitse) keerulise 96-minutise manööverdamisega rõngaste vahelt läbi pääses ja orbiidile tungis.

Seitse aastat Saturni poole teel olnud Cassini viibib planeedi orbiidil vähemalt neli aastat. Suurem osa uurimisperioodist on kavandatud Titanile, mis on üks päikesesüsteemi suuremaid ja intrigeerivamaid kuusid. Tema atmosfäär ja koostis meenutab Maad algusaegadel.

Kolm miljardit maksev rahvusvaheline Saturni-missioon on seni kulgenud tõrgeteta.

See algas 1997. aasta oktoobris Cassini stardiga ja tipnes keeruka Saturni orbiidile jõudmisega. Kosmoselaev sai manöövriga hakkama sekundi pealt nii, nagu teadlased olid seitsme aasta ja 3,5 miljardi kilomeetri kaugusel kavandanud.

NASA ja Euroopa teadlastel jääb nüüd oodata esimesi andmeid ja pilte Saturnist Eesti aja järgi neljapäeval kell 15.00.

Esimese kavandatud 76 tiirust ümber Saturni teeb Cassini planeedile kõige lähemal, jõudes planeedi tsentrist 80 230 kilomeetri kaugusele.

Cassini maandur Huygens peaks kosmoselaevast eralduma detsembris ja maanduma Titani pinnal, et uurida kuu atmosfääri, mis koosneb valdavalt metaanist ja lämmastikust.