Futurism kirjutab, et Hiina on hetkel üks robootikavaldkonda edukamalt rakendavaid riike maailmas. Mullu ravis seal esmakordselt inimese hambaid robothambaarst ja pealinna on plaanis varsti rajada mehitamata, tehisintellekti jõul töötav politseijaoskond. Eeldatatavasti on aastaks 2030 Hiinast saamas ülemaailmne liider tehisintellekti arenduses.

Inimesed seda tööd teha ei taha

Hiina teaduste akadeemia Shenyangis asuva automatiseerimisinstituudi teadur Xu Zhigang ütles ajalehele South China Morning Post, et praeguseks on peaaegu 25 protsenti Hiina laskemoonavabrikutest oma töötajad nutikate masinatega asendanud. Põhjus polnud aga selles, et hiinlased tahaksid kangesti tehisintellekti ja robootika vallas teiste riikide eest minema rebida, vaid hoopis selles, et kusagilt polnud võtta inimesi, kes sellistes ohtlikes keskkondades tänapäeval oleks nõus töötama.

"Ükskõik kui kõrget palka pakkuda, noored inimesed ei ole tänapäeval enam laskemoonavabrikus töötamisest huvitatud," ütles Xu. Pole ime, kuna nagu SCMP ütleb, on viimastel aastatel moonavabrikuis mitmeid õnnetusi juhtunud, millest mitmed on lõppenud vigastuste või surmaga.

Turvameetmetest lähtuvalt on viimase 60 aasta jooksul Hiinas rajatud laskemoonatehased ehitatud eeskätt kaugetesse, hõreda asustusega piirkondadesse. Õnnetuse puhul on kahjud väiksemad kui näiteks mõne Hiina megapolise kesklinnas toimuva plahvatuse puhul. Ent asi pole vaid plahvatustes, töötajaid kollitavad lisaks veel ka kahjulikud kemikaalid.

Igatahes ongi nüüd siis mitmed tehastest tehisintellekti ja robottöötajatega varustatud ja nood on olnud peaaegu viis korda produktiivsemad kui inimesed. Robotid panevad kokku mürske, rakette ja erinevaid muid lõhkekehi, tehes seda täpsemalt ja paremini kui ükskõik milline inimene. Lisaks ei väsi nad muidugi ära.

Võidurelvastumise oht?

"Robotid vabastavad inimesed riskantsetest, korduvatest liigutustest koosnevatest töödest," ütles professor Huang Dexian Tsinghua ülikoolist lehele. "Tänu sellele on võimalik luua uusi töökohti kontrolli optimiseerimise, seadmete hoolduse ja tehnilise täiustuse valdkonnas. Me saame tänu sellele tugevama, tervema ja rõõmsama kaitsevaldkonna tööjõu."

Tõsi, omaette küsimus on see, kas selline hoogustuv tootmine ei pane teisi suuri poliitilisi jõude samuti relvastumisse panustama. Ehkki Hiina Xu sõnul mingiks sõjaks ei valmistu, võib nende edu innustada ka teisi suurjõude tempomakalt relvi ja moona tootma. Või siis kiirendatud korras oma tehisintellektiprojekte arendama. Nii on Futurismi teatel venelased arendamas oma raketti, mida kontrollib tehisintellekt.