Ürgne jõud: muistsete naiste käed olid tugevamad kui tänapäeva tippsportlastel
Noorema kiviaja naiste käed olid tänapäevaste sõudjate omadest 11-16 protsenti tugevamad, selgitas välja Cambridge`i teadlaste uuring. Teadlased järeldavad sellest, et aastatuhandeid tagasi elanud naiste argipäev oli täis ränka käsitööd.
Tegu on esimese uuringuga, milles võrreldakse eelajalooliste ja tänapäeva inimeste luid.
Uuringu juhtiv autor Alison Macintosh Cambridge`i ülikooli arheoloogia ja antropoloogia osakonnast ütles, et kuna tollal kirjalikke ülestähendusi ei tehtud, on meie tänapäevane ettekujutus toonasest argielust üsna lünklik. Tugevad luud räägivad aga sellest, et naised tegid rasket käsitööd, mitte ei nokitsenud kergemate ülesannete kallal sellal, kui mehed metsas saakloomi taga ajasid.
"On lihtne unustada, et luu on elav kude, mis reageerib meie kehadele avalduvatele füüsilistele pingetele," ütles Macintosh. "Lihastegevus ja füüsilised mõjud põhjustavad seda, et luud reageerivad. Need muudavad oma kuju, kõverust, paksust ja tihedust, et korduva stressiga hakkama saada."
Varem võrreldi muinasnaiste luid vaid nende kaasaegsete meeste omadega. Uurijad ütlevad aga, et meeste luude reageerimine stressile ja sellest tulenevad muutused on visuaalselt märksa vähem dramaatilised. Samas tõid teadlased näite, et kui inimesed aja möödudes korilastele omase liikuva eluviisi asemel paikseks jäid ja põllundusega tegelema hakkasid, kaasnesid sellega olulised muutused sääreluudes, mis olid eriti märgatavad just meeste omades.
Macintoshi meeskond kasutas uuringus Cambridge`i sportlasi, nii sõudjaid kui jooksjaid. Uuringusse kaasati veel ka istuva eluviisiga vabatahtlikke. Nende käe- ja jalaluid skaneeriti kompuutertomograafiga. Lisaks kasutati 3D-lasermodelleerimist ja silikooni, et luua 89 sääreluu ja 78 õlavarreluu mudelid. Need luud olid kuulunud naistele, kes elasid neoliitikumis, pronksiajal, rauaajal ja keskajal.
Analüüside tulemusena leiti, et naiste jalgade jõud pole ajaloos suurt muutunud, aga tänapäevasest märksa tugevamad käed olid iidsel ajal tavapärased. Neoliitikumi naiste käed olid 21. sajandi sõudjate omadest 11-16 protsenti ja vähesportlike inimeste omadest lausa kolmandiku tugevamad. Pronksiaja naiste käed olid sõudjate omadest 9-13 protsenti tugevamad.
Raske öelda, mis täpselt sellise jõu põhjustas, aga mõned hüpoteesid on siiski olemas: näiteks võisid naised päevas kuni viis tundi kivide vahel viljateri jahvatada. Kui lõputult kive vastamisi hõõruti, võis see luudele samasugust mõju avaldada nagu käte edasi-tagasi liigutamine, mis sõudmisele omane on. Enne adra ja teiste keerukate põllutööriistade leiutamist käis ka kõigi kultuurtaimede istutamine, hooldamine ja koristamine käsitsi. Veel vastutasid naised tõenäoliselt naha ja villa ning piima ja liha töötlemise eest, lisaks tassisid nad koduloomadele toitu ja vett. Ühesõnaga, rabamist jätkus ja tulemuseks olid vägevad käed.
