Füüsikud heidavad valgust haruldasele 16. sajandi metallurgiatehnikale
Kõikvõimalikud relvasepad ja muud metallitöötlejad on ikka läbi aegade kasutanud erinevaid tehnikaid, et takistada terase roostetamist, kuigi osa nendest tehnikatest on muutnud metalli mustjas-sinakaks. "Sinistumise" efekt on aga saavutav erinevaid meetodeid kasutades, kasutades tihti kas kuumust või hilisematel aegadel ka kemikaale.
Ometi on ajaloolastel tõsiseid raskusi tagantjärgi tuvastada, millist meetodit konkreetselt soomuse ja relvade valmistamisel kasutatud on, sest mineviku meistrimehed hoidsid oma kavalaimad meetodid ikka vaid enda teada. Tihti on pikema aja jooksul rooste ka sinistatud metallist läbi närinud.
Kuid Londonis paiknev kunstimuuseum The Wallace Collection otsustas hakata lähemalt uurima soomustatud sõrmekaitseid, mis kuulusid ühe 16. sajandi soomusrüü juurde.
Meetod, mida nad kasutasid, oli spektroskoopiline ellipsomeetria ehk optiline meetod õhukeste kihtide paksuse ja murdumisnäitaja määramiseks, kus mõõdetakse tasapinnalt peegeldunud valguse polarisatsiooniastme muutust. Monokroomne valguskiir peegeldub tagasi materjalilt, edasi analüüsitakse aga selle kiire muutumist.
Pärast mitmeid tunde kestnud hoolikat paigalesättimist ja testimist oli meeskond võimeline saama ka testitulemusi soomuskinda sinistunud pealispinnalt. Ja tulemusena võivad nad juba teatada, et see sinistumine oli saavutatud nimelt kuumutades eset 250 kraadini Celsiuse järgi.
Muuseumi arheometallurg Alan Williams arvab, et sinistumine saavutati keeruka kuldamise käigus, kui keemilisi reaktsioone kasutades kanti vasele peale kulla ja elavhõbeda segu, mis kinnistas kuldse kihi, samas aga eemaldas sellest mürgise elavhõbeda.
Kõnealune soomusrüü, mille juurde need kindad kuulusid, valmistati aastal 1587 lord Buckhurstile Greenwichis paiknenud kuningliku relvameistrite töökoja poolt. Ja kuigi kuningas Henry VIII oligi selle töökoja rajanud, et oma säravat õukonda veelgi edevamaks teha, olid toonaste õukondlaste soomusrüüd siiski mõeldud sõdimiseks, mitte paraadidel edvistamiseks.
Lord Buchhurst on üks tiitlitest, mida kandis parlamendiliige, diplomaat ja riigi ülemvarahoidja Thomas Sackville, hilisem 1. Dorseti krahv (elas 1536-1608), kellel oli olnud oma roll ka Šotimaa kuninganna Mary Stuarti surmamõistmisel ja kellele kuninganna Elizabeth I andis seejärel kuningliku litsentsi tellida Greenwichi relvaseppadelt kullatud soomusrüü. Inglismaa ülemvarahoidja oli ta aastail 1599-1608, Dorseti krahviks sai ta kuningas James I otsusega aastast 1604.
