Curiosity leidis Marsilt esmakordselt boori, mis on otsene viide mineviku veekogudele
Ehkki leid lisab kaalu kunagise Marsi vee argumentidele, ei ütle see midagi täpsemat selle kohta, kas selles vees ka keegi elada võis.
Uurimisgrupi liige Patrick Gasda Los Alamose laboratooriumist ütles, et oluline on see aga siiski, kuna varem ükski uurimisaparaat Marsilt boori leidnud pole. Maal leidub boori paikades, kus kunagi on olnud suures koguses vett, mis hiljem on aurustunud, näiteks Surmaorus USA-s.
Leiupaiga iseloom viitab sellele, et kadunud vesi võis olla üsna soe ja mikroobide eluks sobiv. „Kui Marsi looduslikust kipsist leitud boor on sarnale sellele, millist me Maal leiame, siis võib arvata, et voolav vesi, mis kipsi ladestumisele kaasa aitas, jäi temperatuurilt 0-60 kraadi vahele Celsiuse järgi ning pH-tasemelt leeliselise ja neutraalse vahele,“ ütles Gasda.
Curiosity leidis boori oma retkel Sharpi mäe nõlvadel, mägi ise asub Gale`i kraatris. Teadlased oletavad, et kunagi võis kraater olla veega täidetud. Boor sisaldus vees lahustununa ning kui järv ära kuivas, imbus see põhjavette.
Leiu-uudist esiti eelmisel nädalal San Franciscos toimunud ameerika geofüüsikute liidu kogunemisel. Teadustööna pole uuringutulemusi veel avaldatud.
Boor on keemiline element järjenumbriga 5, mis kuulub mittemetallide hulka. Normaaltingimustel on boor tahke aine, mille sulamistemperatuur on 2076 kraadi Celsiust. Booriühenditest kasutatakse kõige laiemalt booraksit ehk naatriumtetraboraati - näiteks glasuuri ja emailide valmistamiseks, teatud klaasisortide valmistamisel, aga ka seebi ja vannisoolade lisandina ning ilmutites, nahatööstuses, väetiste valmistamisel ja tuleohutusvahendina puidu ja tekstiili puhul.
