Plaatina, kuld, hõbe ja kalliskivid tunduvad väärtusetu prahina uue süsinikupõhise tehismaterjali kõrval, mille grammi hinnaks on jalustrabavad 100 miljonit naelsterlingit.

Mullu Oxfordi ülikooli laboratooriumis teadlaste loodud nn endoheeder-fullereen kujutab endast süsnikuaatomitest moodustatud puuri, mis sisaldab lämmastikuaatomeid.

Süsinikku esineb mitmel kujul nagu teemantid ja grafeen. Eri struktuure eristab see, kui mitmest aatomist need koosnevad.

60 aatomist koosnevat fullereeni, pikema nimetusega buckminsterfullereeni nimetatakse selle ebatavalise kuju tõttu ka “bucky-palliks” (ingl bucky-ball).

Wikimedia Commons, kasutaja Hajv01

Nähtavasti on fulereenil palju olulisi rakendusi. Muu hulgas kasutatakse seda väikese kaasaskantava aatomkella loomiseks, millest peab saama kõige täpsem ajamõõtmissüsteem maailmas. See võib aidata ka isesõitvate autode tarbeks suurendada GPS-i põhise navigatsiooni täpsust ühe millimeetrini.

“Kujutage ette miniatuurset aatomkella, mida on võimalik kanda kaasas mobiiltelefoni sisemuses. See on järgmine revolutsioon mobiilinduses,” kinnitab 2001. aastast alates endoheeder-fullereeni kallal töötanud nanomaterjaliteadlane dr Kyriakos Porfyrakis, kes on ka materjali viimaks valmis teinud laboratooriumi Designer Carbon Materials asutaja.

“Praegusel hetkel on aatomkellad toasuurused,” lisas Oxfordi tehnoloogiafondi SEIS juhataja Lucius Cary. “Endoheeder-fullreen paneks aatomkella töötama kiibis, mis mahub teie mobiiltelefoni sisse.

Tehnoloogiale leidub palju rakendusi. Kõige ilmsem neist oleks autonoomsete sõidukite juhtimine. Kui maakonnateel lähenevad teineteisele kaks autot, ei piisa teadmiseks, kus nad asuvad, kahemeetrisest täpsusest, kuid üks millimeeter on piisav.”

Hiljuti müüs laboratoorium maha esimese portsu imetabaste omadustega materjali — 200 mikrogrammi 22 000 naelsterlingi eest.