Nõukogude pärand: Admiral Sergei Gorškovi meresõjanduslikud vaated
Nõukogude Liidu laevastikuadmiral Sergei Gorškov oli Nõukogude Liidu merejõudude juhataja aastatel 1956–1985. Sinna jääb ka Nõukogude Liidu mereväe kõrgaeg. Nüüd, kus Venemaa on oma merevõimu jälle üles ehitamas, tasub tema vaateid meelde tuletada.
Venemaa merevõimu areng meenutab Ameerika mägesid. Tavaliselt on Vene merevägi olnud maaväge toetavas rollis, kuid vahel ka privilegeeritud või hoopis unustatud ja ignoreeritud. Üks Venemaa / Nõukogude Liidu mereväe ja merevõimu kõrgaegu oli 1970.–1980. aastad, kui mereväge juhtis laevastikuadmiral Sergei Gorškov. Tema juhtimisel loodi senise rannikulaevastiku asemel ookeanilaevastik, mis hakkas NATO-le tõsiselt muret valmistama.
Muuhulgas ehitati mitu lennukikandjat ja võimas dessantlaevastik. Mereoperatsioonide toetuseks rajati mereväebaase väljaspool Nõukogude Liitu, näiteks Süürias (Tartus). 1972. aastal oli Nõukogude Liidu kaubalaevastik maailmas suuruselt kuues ja kalalaevastik esimene. Hoogsalt arenes merede teaduslik uurimine.
Merevõimu neli valdkonda
Sergei Gorškovi kujutluses avaldub merevõim majanduslikus, teaduslikus, juriidilises ja poliitilises (sõjalises) valdkonnas. Majandus ja teadus on poliitilise või sõjalise merevõimu loomise alus. Ainult heal tasemel teadus ja majandus suudavad luua löögijõulise mereväe. Kauba- ja kalalaevastik on sõja korral ka laevade ja laevameeskondade reserv.
Samal ajal on merendus riigi majanduse oluline valdkond, mis hõlmab merekaubandust, laevaehitust, kalandust ja merest muude loodusressursside ammutamist. Merd peeti 1970. aastatel ammendamatuks toidu- ja maavarade ammutamise allikaks. Lisaks kaladele ja merepõhjas asuvatele maavarade ammutamisele loodeti, et peagi on olulisi tooraineid majanduslikult mõttekas eraldada ka mereveest. Samuti kavatseti energiaallikana kasutusele võtta laineid, hoovusi ja merevee temperatuurierinevusi. Teadus loob võimalused eelnimetatud ressursside avastamiseks ja kasutusele võtmiseks. Juriidika seab raamid merealade kasutamiseks ja neil liikumiseks.
Sõjaline merevõim, st merevägi, tagab riigi julgeoleku ja huvide kaitsmise merel. Ta on riigi poliitika oluline tööriist ja diplomaatia tugi. Põhimõtteliselt ei erine meresõda maismaasõjast – mõlemad on poliitika jätkuks ja peavad täitma samu eesmärke. Enamgi veel, kuna sõja tulemus otsustatakse maismaal, tähendavad mereoperatsioonid täpselt nii palju, kui nad mõjutavad tegevust maismaal.
Mereväe ülesanded rahu ja sõja ajal
Mereväe ülesanded on sõja ja rahu ajal erinevad. Rahu ajal võimaldab laevastik demonstreerida riigi majanduslikku ja sõjalist võimsust väljaspool oma piire. Tänapäevane sõjalaev pole mitte ainult kodumaise tööstuse toode, vaid ka näidis. Võimsa nüüdisaegse laevastiku kohalolek võimaldab vastast pelutada ja näidata talle vastupanu lootusetust. Samal ajal loob laevastik ka reaalse kallaletungiohu.
Sõpradele sisendab sama laevastik vastupidi julgust. Sõbralike suhete loomisel mängib suurt rolli laevameeskondade käitumine ja laevadel korraldatavad vastuvõtud. Mereväe omapära teiste väeliikidega võrreldes on võime liikuda kriisipiirkonda ilma riigipiire ületamata ja riikidevahelisi suhteid rikkumata. Laevastik on väga mobiilne ja võib pikka aega püsida teise riigi piiride lähedal valmisolekus, ilma et sellega rikutaks ühtegi rahvusvahelist kokkulepet.
Laevastiku abil oskuslikult loodud ähvardus võimaldab saavutada poliitilised eesmärgid reaalset jõudu kasutamata. Selleks, et merevägi saaks edukalt oma rahuaegseid ülesandeid täita, peab tal olema suure autonoomsuse ja tegutsemisraadiusega laevu ning ülemerebaase.
Sõja ajal on mereväe tähtsaim ülesanne strateegilise tuumalöögi elluviimine. Tuumarelvade paigutamisel allveelaevadele on mitu eelist maa peal paiknemise ees. Strateegilised tuumaallveelaevad on võimalik maailmameredele hajutada. See suurendab nende ellujäämistõenäosust pärast vastase esimest tuumalööki ja loob võimaluse omapoolseks vasturünnakuks. Kui allveelaevad paiknevad merel laiali, tabavad tuumaraketid vastast mitmest eri suunast ja see muudab rakettide tõrjumise raskemaks. Allveelaevad võivad varjatult sõita vaenlase territooriumile lähemale. Nii on tuumarakettide lennuaeg ja vastasele reageerimiseks jääv aeg lühem.
Totaalse tuumasõja ja rahu vahele paigutas admiral Gorškov lokaalsed sõjad. Tavaliselt toimuvad need ebavõrdsete vastaste vahel ja (vähemalt tugevama poole jaoks) on panused väiksemad kui totaalses sõjas. Lokaalsetes sõdades toetab merevägi maaväe tegevust transpordi, varustamise, tuletoetuse ja dessantide maandamise abil. Kõige olulisemat rolli mängivad lokaalsetes sõdades merejalavägi ja merelennuvägi. Laevastik võimaldab oma vägesid operatsioonipiirkonda viia ilma teiste riikide piire rikkumata.
Operatsioonid laevastiku ja ranniku vastu
Mereoperatsioonid jagunevad operatsioonideks teise laevastiku vastu ja operatsioonideks ranniku vastu. Teise laevastiku vastu läbi viidavate operatsioonide eesmärk on üleoleku saavutamine merel. Tavaliselt saavutatakse see ühe või mitme merelahingu tulemusena. Üleolek merel takistab oluliselt vastase tegevust ja võimaldab oma laevastikul üsna ohutult tegutseda. See lubab läbi lõigata vastase merekommunikatsioonid ja tagab oma merekommunikatsioonide ohutuse. Üleolek merel annab tegutsemisvabaduse ranniku vastu suunatud mereoperatsioonide läbiviimiseks.
Mereväe ranniku vastu suunatud operatsioonidel on märksa suurem tähtsus kui teise laevastiku vastu suunatud operatsioonidel. Ranniku vastu tegutsedes mõjutab merevägi otseselt sõjategevust maismaal, kus otsustatakse sõja tulemus. Ranniku vastu tegutsev merevägi võib avaldada sõjategevusele ebaproportsionaalselt suurt mõju. Ajalugu näitab, et üleoleku saavutamine merel nõuab palju ressursse ja aega, aga saavutatud tulemused ei ole pikaajalised. Kuigi üleolek merel soodustab mereväe operatsioone ranniku vastu, ei ole seda alati võimalik eelnevalt saavutada. Enamgi veel, üleoleku võib saavutada rannikuvastast operatsiooni läbi viies või ette valmistades vastasele peale surutud lahingu käigus.
Tasakaalustatud laevastik
Admiral Gorškov pidas väga oluliseks laevastiku tasakaalustamise küsimust. Ta leidis, et väiksem, aga tasakaalustatud laevastik suudab võita suuremat laevastikku, mis ei ole tasakaalustatud. Tasakaalustatud laevastiku loomisel tuleb lähtuda riigi poliitilistest eesmärkidest, teaduslikust ja majanduslikust võimekusest. Eelisarendada tuleb neid võimeid, mis aitavad täita tähtsaid strateegilisi eesmärke sihiga hävitada vastase sõjaline ja majanduslik võimsus. Selliseks jõuks on strateegilised tuumaallveelaevad.
Piisavalt tuleb arendada ka mereväe neid harusid, mis tagavad ja toetavad peamise löögijõu tegevusi: merelennuväge ja pealveelaevastikku. Koos merejalaväega toetavad merevägi ja pealveelaevastik maaväe tegevust. Pealveelaevastik tagab merekommunikatsioonide julgeoleku ja võib piiratud merealal vastase merekommunikatsioonid läbi lõigata. Unustada ei tohi ka logistikat ja väljaõpet, sest ainult harmooniliselt arendatud ning hästi välja õpetatud ja varustatud merevägi suudab täita oma ülesanded. Laevastiku tasakaalustamine on küsimus, mida tuleb lahendada üha uuesti, sest teaduse ja tehnika areng esitab mereväele uusi nõudmisi ja vanad lahendused pole peagi enam tõhusad. Samas tuleb see probleem lahendada juba rahu ajal, sest sõja ajal ei jätku laevastiku ümber kujundamiseks aega ega ressursse.
Praegu tundub, et Venemaa üritab oma vahepeal peaaegu kärbunud merevõimu uuesti üles ehitada. Selle ilmingud on näiteks pretensioonide esitamine aladele Arktikas, Ust-Luuga sadama laiendamine ja, miks ka mitte, gaasitrasside rajamine mere põhja. Vene merevägi üritab käivitada ambitsioonikat sõja-, toetus- ja uurimislaevastiku moderniseerimisprogrammi, mille osa on muuhulgas uute moodsate dessantlaevade, näiteks helikopterikandjate Mistral, hankimine. Vene sõjalaevad tegutsevad nii Vahemerel kui ka Somaalia lähistel. Venemaa teeb suuri diplomaatilisi pingutusi, et säilitada oma laevastikubaasid Süürias ja Kuubal. Sellises olukorras tasub vene (nõukogude) meresõjandusteoreetikute mõttekäike meeles pidada.
Kasutatud allikad:
- Gorshkov, Sergei G. Red Star Rising at Sea. United States Naval Institute 1974
- Gorshkov, Sergei G. The Sea Power of the State. Pergamon Press Ltd 1979
1960.–1980. aastatel ehitati Nõukogude Liidus kokku seitse lennukikandjat. Videotel on lennukikandja Bakuu, mis kandis aastatel 1991–2004 nime Admiral Flota Sovetskava Sojuza Gorškov. Täna on laev India lipu all ja kannab nime INS Vikramaditya:
