Mart Laar toob "Kommunismi musta raamatu" Eesti peatükis välja, et arreteerimised olid kohati nii kiired, et vormistada ei jõutud. Näiteks Julius Edesalu arreteeriti 23. juunil, määrus selle kohta kirjutati alla 2. juulil.

1940. aasta juunis arreteeriti 28 inimest, juulis oli vahistatute hulk kasvanud 121-le, 1941. aasta jaanuariks 298 inimeseni kuus. Kokku arreteeriti Nõukogude okupatsiooni ajal (juuni 1940-oktoober 1941) 7691 inimest.

Need inimesed ellu reeglina ei jäänud: nad hukkusid kas Siberis või hukati Eestis või Siberis.

Veebruaris loob Nõukogude Liit eraldi ministeeriumid - riikliku julgeoleku rahvakomissariaadid (Selle venekeelne lühend on NKGB), mis koos juba tegutsevate jõududega jätkasid oma hävitustööd. Eesti NSV riikliku julgeoleku rahvakomissariks sai Boriss Kumm.

Scheeli suvilad muutusid hukkamispaigaks

Aprillist 1941 pärinevad teated esimestest massilistest hukkamistest. Pirita-Kosel asus endise pankuri Klaus Scheeli krunt, kus asusid suvilad.

II MS. Endise pankuri Klaus Scheeli suvilapiirkond Pirita-Kosel võeti Nõukogude okupatsiooni ajal kasutusse kui mahalaskmiskoht. Need surnukehed pildid on Scheeli suvilate alal. Nad mõisteti surma NKVD sõjatribunali poolt ning hukkamised kestsid 1941. aas

Seda ala kasutati nüüd kohtuotsuste täideviimiseks. Hukatud inimeste toimikutes on märge, et kohtuotsuse said nad Pikk tn 11 või siis Pagari tänava kurikuulsast majast. Pirita-Kosel hukati ja maeti. Kokku leiti Scheeli krundilt 78 inimest. See, kuidas inimesi sinna viidi, olenes asjaoludest, korraga alla 6-7 inimene mahalaskmisele ei viidud, mahalaskmised toimusid aprillis ja mais osadena, kinnipeetavaid hoiti seni Tallinna vanglas nr. 1 ehk Patarei vanglas. Kuni sõja puhkemiseni on arvatud, et kõik mahalaskmised toimusid seal.

II MS, Kriminalistid vaatavad läbi kuuthukatut nõukogude okuptasiooni ajal, 9. juuli 1941. Lihulas.

Kohtumõistmisel tugineti VNSFV 1929. aasta kriminaalkoodeksile, mille alusel loeti kuritegelikuks Eesti riigi rajamine, tema iseseisvuse kaitsmine, Eesti Vabariigi sise- ja välispoliitika korraldamine. Kohtualuse sai süüdi mõista, kui ta oli osalenud Vabadussõjas, oli valitsuse või riigikogu liige, kuulus kaitseliitu, oli vaps või lihtsalt töötava rahva vaenlane.

1941. aasta juunis-juulis asusid tööle Eestis sõjatribunalid ning nüüd langetati otsuseid juba kiiresti: Scheeli krundi kõrval võeti kasutusele ka uued hukkamiskohad Liival, Patarei vanglas ja mujal.