Uuringu alguses võeti ette 40-ndates ja 50-ndates eluaastates terved mehed ja naised, kelle kohvi tarbimist ja käekäiku jälgiti seejärel 18 kuni 24 aastat, et aru saada kas kohvi tarbimine võiks nende tervisele mõju avaldada ja näiteks surma lähemale tuua.
Pisut sensatsioonilisena mõjub teadlaste järeldus, et nemad ei leidnud mitte mingisugust suurenenud suremuse ohtu kohvijoojate seas. Kuni kuus tassi kohvi (igaüks 100 mg) päevas paistab olevat lausa
tervislik kogus.
Abiprofessor Rob van Dam kinnitab intervjuudes, et kui sul kohvi joomisest juba käed värisema hakkavad, uni kaob või stress süveneb, siis ilmselt oled siiski liiga palju joonud. Aga haigestumuse ja suremuse kasvu kohvijoojate hulgas nad igatahes ei täheldanud. Parim on tarbida kohvi seda läbi paberfiltri tilgutades, sest
muidu võib kohv oluliselt kasvatada kolesterooli hulka veres, ka on
osadel inimestel siiski kasulikum eelistada kofeiinivaba kohvi, näiteks
rasedatel ja nendel, kellel probleeme vererõhu või veresuhkruga.
Harvardi uurimus haakub ka rea varasemate uurimustega, eriti ameeriklaste seas, mis näiteks kinnitanud, et kohvijoomine annab inimese organismile rohkem antioksüdante, vähendab stressi, vähendab Parkinsoni tõve sümptomeid, mõjub hästi maksale, parandab ka üldist meeleolu ja vähendab suitsiidiohtu, parandab sportlikke sooritusi (sisuliselt dopinguna) ja üldse teeb sind targemaks. Peamine negatiivne efekt, mida kohvijoomise juures varasematel aastakümnetel tähele pandud, on aga unetuse ja vererõhu- ja motoorikahäirete kõrval, et kohvi tarbimine võib tekitada sõltuvust. See on ka ilmselt põhjus, miks paljud vanemad keelavad oma lastel kohvi juua.
