Super-Maa tüüpi planeedid on tõenäoliselt super-elutud

Möödunud nädalal avastas Kepleri kosmoseteleskoop üle 700 eksoplaneedi, mille hulgas leidub mitmeid "Super-Maasid" (ingl super Earth).

Nii lahterdatakse Päikesesüsteemi-väliseid planeete, mis on küll Maast märkimisväärselt suuremad, ent koosnevad samamoodi kivimitest nagu meie koduplaneet ning asuvad oma tähtede elukõlbulikes vööndites.

Astronoomid on nüüdseks välja selgitanud, et nood super-Maad väga tõenäoliselt pole koduks elusorganismidele.

Austria teaduste akadeemia kosmoseuuringute instituudi täheteadlased mudeldasid valiku super-Maasid.

Paistab nii, et kõige tõenäolisemalt on eluks meile tuttaval kujul sobilikud mõõtmete poolest siiski pigem Maaga samas suurusjärgus planeedid.

Uus uurimus annab nimelt mõista, et suure planeedi kujunemise käigus tõmbab gravitatsioon vesiniku planeedi atmosfääri ja hoiab seda seal kinni.

Tihe atmosfäär avaldab aga planeedi pinnale nii tugevat rõhku, et elu seal peaks olema praktiliselt võimatu.

Suutlikkus täpsustada, milline peaks õigupoolest välja nägema eluks kõlbulik planeet, annab parema ettekujutuse sellest, mida peaksime tulevikus otsima.

Kuna uusi eksoplaneete avastatakse vaat' et iga päev, teavad teadlased nüüd üsna hästi, millised võõrmaailmad võiksid olla koduks elusorganismidele.

Ülaloleval fotol: super-Maa KOI-314c; kergeim planeet, millel on välja mõõdetud nii mass kui ka füüsiline suurus. Kuigi see kaalub sama palju kui meie Maa, on see diameetrilt 60% suurem, mis tähendab, et atmosfäär on eluks liiga tihe ja gaasiline.