On täiesti loomulik, et Bitcoini tulekuga on rahamaailm tasapisi hakanud oma jalgealuse pärast muret tundma, kirjutab Krüptoraha.ee.

On ilmunud mitmeid artikleid teemal "Bitcoin kui püramiidskeem", kus väidetakse, et rahaloome pole arusaadav, skeemi omanik pole tuvastatav, valuuta on ebastabiilne ning kõige selle juures on kasutaja ise abitu.

Rahasüsteemid

Kõigepealt analüüsime erinevaid süsteeme. Laias laastus on neid kolm: tsentraliseeritud, detsentraliseeritud (hierarhilised) ning distributeeritud süsteemid.

Tsentraliseeritud süsteemid on rohkem tuntud ajaloost nagu orjandus, kus võim ning kontroll informatsiooni ja reeglite üle on koondunud ühte punkti. See süsteem on ka kõige ebakindlam, kuna kui tsentriga midagi juhtub, kukub kogu süsteem kokku.

Inimkond on täna valdavalt detsentraliseeritud ehk hierearhiliste süsteemide kütkes. Ehedaim näide on töökohad, kus me töötame. Alluvussuhted on üldlevinult hirearhilised.

Samamoodi toimivad ka suuremad süsteemid nagu riik, sõjavägi, majandus, rahandus jne. Võim ja kontroll on koondunud läbi vahelülide jällegi ühte punkti. Teisiti öeldes: me elame just püramiidsüsteemide keskel.

Kolmandaks on distributeeritud süsteemid. Näiteks looduses liikide ja rakkude paljunemine ning ühiskonnakorralduses erinevad kogukonnad. Ka internet on pigem distributeeritud kui detsentraliseeritud süsteem.

Viimase 10 aastaga on tehtud veel tubli innovatsioon infoliikumises ning loodud täiesti detsentraliseeritud süsteem torrentivõrgu näol. Samadel alustel on üles ehitatud ka Bitcoini-võrk, mis teeb temast oluliselt vähemal määral püramiidskeemi kui mistahes täna toimiv pangandussüsteem seda on.

Bitcoini-võrgu toimimise alus on seda kasutavad kasutajad oma klientide ning kaevandajatega, mis võrku üleval hoiavad. Võrgu usaldusväärsus, keerukus ning väärtus on kasutajatest sõltuvuses.

Kasutajad aksepteerivad süsteemiga liitudes automaatselt kehtestatud reegleid. Reeglite muutmine saab toimuda ainult üle 50% kasutajate nõusolekul ehk demokraatia põhimõttel.

Rahaloome

Siit jõuame Bitcoini rahaloomeprotsessini, mis on oluliselt selgem ning läbipaistvam pangandussüsteemis töötavast rahaloomeprotsessist.

Bitcoini rahaloome käib läbi kaevandamise, mis tähendab transaktsioonide protsessimist ja kinnitamist. Kuna see on palju energiat ja arvutusnõudlust vajav tegevus, omistab süsteem automaatselt kaevandajale tehtud töö eest preemiaks uusi Bitcoine.

Oluline on aga see, et Bitcoinide juurde kaevandamine ning kaevandamise keerukus on ajas kindlalt reguleeritud. Viimane Bitcoin on võimalik kaevandada alles aastal 2140.

Bitcoini protokoll ning kood on kõik avatud, seega saab selle ette võtta iga huviline ning uurida, kuidas rahaloome täpselt käib. Kõik toimib matemaatilistel alustel.

Seevastu pangandussüsteemi rahaloome ja reguleerimine tundub olevat aga üks suur saladus, mida teavad ainult vähesed isikud.

Teised küsimused

Skeemi omanik pole tuvastatav? Aga milleks teda vaja tuvastada on? Bitcoini võib siinkohal nimetada ka sotsiaalseks süsteemiks, kus süsteemi omanikud ning ka loojad on kasutajad ise.

Valuuta on ebastabiilne? Tõsi. Kuid seda sellepärast, et kasutajate arv on veel niivõrd väike ning seepärast on võrk tundlik. Mida rohkem kasutajaid, seda kindlamaks kurss muutub.

Olulise erinevusena tavavaluutadest on ka süsteemi automaatne iga 10 minuti järgne kursi reguleerimine süsteemi enda poolt. See teeb temast oluliselt kiiremini reageeriva ja dünaamilisema valuuta.

Kasutaja on abitu? Päris nii see nüüd ka ei ole. Jah, puudub kolmas osapool, suhe toimub ainult andja ja saaja vahel, kuid see tähendab suuremat vabadust ning vabadusega kaasneb automaatselt ka suurem vastutus. Seetõttu peab tarbija teadma, mida ta teeb.

Täna on tarbija jaoks Bitcoini kasutamine tehtud juba väga mugavaks ja lihtsaks ning kasutatavus paraneb iga päevaga. Samas, kõik muudkui räägivad Bitcoinist, kuid väga vähesed on ise katsetanud. Oma silm on kuningas.

Kutsun inimesi üles Bitcoin walleteid nutitelefonidesse tõmbama, seda katsetama, uurima ja õppima!

Androidi walletid: Bitcoin wallet ja Blockchain wallet

Loo autor peab ajaveebi Krüptoraha.ee