Pangaautomaadid on nii laialt levinud... ühe mehe magusaisu tõttu!
2010. aasta lõpul väljastasid kogu maailmas sularaha 2,25 miljonit automaati; 2016. aasta lõpuks peaks nende hulk kasvama kolme miljonini.
Esimene pääsuke: Bankograph
City Bank of New York, praegu lihtsalt Citibank seadis esimese masina nimega Bankograph avalikuks kasutamiseks üles 1961. aastal.
Aparaadi näol polnud küll tegu meile tuttava sularahaautomaadiga. Kupüüride väljastamise asemel pakkus see võimalust sularaha ja tšekke deponeerida.
Oma välimuselt ja konstruktsioonilt oli toonane leiutis nüüdisseadmetega siiski suhteliselt sarnane. Kobakas ja karbikujuline disain kujunes ka kõigi hilisemate pangaautomaatide tunnusjooneks.
Bankograph ise aga demonteeriti peagi, kuna kontoomanikud vältisid selle kasutamist — tõenäoliselt sellepärast, et aparaat oli uudne ja läbiproovimata.
Šokolaad ja pangandus
Võib öelda, et sularahaautomaatide olemasolu eest võime tänada Šoti leiutaja John Shepherd-Barroni magusaisu ja asjaolu, et ta oma toimetustega ühel laupäeval hilja peale jäi.
Nimelt magas mees ühel 1965. aasta laupäeval maha oma kohaliku pangakontori keskpäevase sulgemisaja ega saanud nädalavahetuseks sularaha välja võtta.
Ta hakkas mõtlema, et sularaha peaks olema sama kerge kätte saada kui maiustusteautomaadist šokolaadibatooni osta.
Lahenduse peale tuli ta vannis, kus lõdvestus pärast pikka tööpäeva trükiettevõttes De La Rue, mis trükkis kupüüre paljudele maailma riikidele.
Hr Shepherd-Barron rääkis mõttest oma ülemustele, kes omakorda pakkusid selle välja pangale Barclays Bank.
Finantsettevõte haaras mõttest kohe kinni ning 1967. aasta 27. juunil alustaski Londoni lähistel Barclaysi Enfield Towni kontori juures High Streetil pangatähtede väljastamist kümne naelsterlingi kaupa esimene sularahamasin.
Raha kättesaamiseks pidi kasutaja masinasse sisestama ühekordseks kasutamiseks mõeldud pabervautšeri (mis omakorda läkitati pettuse vältimiseks kliendile posti teel tagasi) ja sisestama neljakohalise koodi.
Samal ajal Rootsis
Üheksa päeva pärast seda, kui Barclays oma rahaautomaati esitles, muutus esimene (kroone väljastav) pangaautomaat kättesaadavaks rootslastele – Upsala Sparbanki klientidele.
Rootslased panid oma masinale nimeks Bankomat, mis mitmes Euroopa keeles, näiteks itaalia ja vene keeles siiamaani pangaautomaatide üldnimetusena käibel on.
Sellega oli pangaautomaatide suurejooneline maailmarevolutsioon alanud. Juba 1968. aastal said jaapanlased oma pangamasinatest välja võtta jeene; aasta hiljem ilmusid esimesed USA-s konstrueeritud ja toodetud pangaautomaadid müügile New Yorgis.
Pangaautomaatide võrgustikud
Et pank saaks kontoseisude üle automaatselt ja dünaamiliselt arvet pidada, oli hädavajalik seadmed internetti ühendada.
Sellega kaasnevate komplikatsioonide tõttu kuivas pangaautomaatide turg järgmistel kümnenditel mõnevõrra kokku. Kaks ettevõtet — Diebold ja NCR — muutusid turuliidriteks, valmistades suurema osa maailmas kasutusel olevatest pangaautomaatidest.
Nende asemele tulid hiljem teised, paindlikuma loomuga tootjad, kelle automaadid nägid ilusamad välja ja töötasid usaldusväärsemalt.
Nüüdisajal on pangaautomaadid igal pool, alati sisse lülitatud ja leiavad ka lakkamatut kasutamist.
