Edule ja rikkusele orienteerunud ühiskond võib hoopis seiskuda
Edule ja rikkusele orienteerunud ühiskond, mis üritab igast liikmest välja pigistada viimast ning röövida sel viisil ka vaba kodaniku vabad hetked mõtiskleda, uneleda või lihtsalt leiba luusse lasta, võib liigse töökusega hoopis arengut pidurdada. Aju-uurijate uurimistööde tulemused aitavad hoopis paremini mõista, mis tegelikult inimese ajus puhkamise ajal toimub ja kui palju kasu võib näilisest unelemisest sündida.
Erinevatele uurimistöödele tuginedes on teadlased oluliselt rohkem hakanud mõistma, kui suurel määral tegelikult mõjutavad introspektsiooni ajal toimuvad protsessid mälu, õppimist ja heaolu, vahendab ERR Teadus.
Ka ajakirja Perspectives on Psychological Science juuli numbris avaldatud artikkel viitab, et enesevaatlus ja vaiksed hetked mõtisklemiseks on arengu toimumiseks äärmiselt olulised. Väiksed puhkepausid võimaldavad õpilastel vabaneda stressist ning mõtestada õpitut, parandades sel viisil laste õppetulemusi. Samuti võivad väikesed jalutuskäigud või kohvitassi taga unelemised kokkuvõttes tõsta töötajate produktiivsust, võimaldades inimestel end ja oma tööd kõrvalt vaadata ning probleeme läbi mõelda.
Teadlased on väliselt liikumatute, kuid sisemiselt erksate mõtisklejate aju tööd jälgides teada saanud, et protsessid, mis introspektsiooni ajal inimese ajus käivituvad, on iga inimese puhul unikaalsed. Need protsessid avaldavad mõju inimese eneseteadvusele, moraalsetele hinnangutele, mälule ja õppimisele.
Nii järeldavad teadlased, et lisaks välise info vastu võtmisele ja õppimisele on sama oluline ka uue informatsiooniga introspektsiooni abil suhestuda. Vaiksed sisekaemusele pühendatud hetked aitavad uute teadmiste integreerimise olemasolevate teadmiste ja väärtustega tõhusamaks muuta.
