Uurija: reede 13. ebausk tekkis alles 20. sajandi alguses
Numbrit 13 on siiski peetud ebaõnnenumbriks juba piibli kirjutamise ajast alates, vahendab Ilta-Sanomat.
Ka viikingite mütoloogias on 13 halva õnne number. Selle juured on loos, milles Odin kutsus 12 sõpra pidusöögile ja kui kontvõõrana ilmus 13. külalisena kohale Loki, sai pidu kurva pöörde. Tekkinud tülis sai surma rõõmujumal Balder ja sellest alates hakati numbrit 13 pidama ebaõnne numbriks.
Reede ja numbri 13 ühendamine on siiski üsna värske tava.
Varem on väidetud, et selle päeva kartmine sai alguse 705 aastat tagasi, 13. oktoobril 1307, kui Prantsusmaa kuningas Philippe IV püüdis templirüütleid vangistada.
USA uurija Nathaniel Lachenmeyer on nüüd tulnud välja uue teooriaga, mis lükkab templirüütlite osa halba õnne toova reede algatajatena ümber. Lachenmeyeri teooria järgi hakati reede 13. kartma alles 20. sajandi alguses.
Selle põhjus oli Lachenmeyeri väitel USA kirjaniku Thomas Lawsoni 1907. aastal ilmunud romaan „Reede kolmeteistkümnes“ („Friday the Thirteenth“), kus jultunud maakler tekitab börsipaanika.
Lawsoni raamat müüs hästi ja meedia sai sellest idee pasundada reede 13. kurjakuulutavusest.
Lachenmeyeri teooria järgi suudeti tänu meediale istutada inimeste teadvusse ebausk, mida varem olemas ei olnud.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!