Arktilise jää sulamine lisab atmosfääri ürgset metaani
Metaan on küll kapseldunud jäässe, ent pääseb selle sulades atmosfääri, vahendab BBC.
Ajakirjas Nature Geoscience väidavad uurijad, et too muistne gaas võib avaldada märkimisväärset mõju kliimamuutusele.
Metaan on pärast CO2 kõige olulisem kasvuhoonegaas, mille osakaal atmosfääris on pärast mõne aasta väldanud stabiilset taset uuesti kerkima hakanud.
Maailmas on palju metaaniallikaid, millest osa on looduslikud, osa inimtekkelised nagu prügimäed ja koduloomad.
Väljaselgitamine, millisest allikast metaan täpselt pärineb, ei ole lihtne ülesanne, kuid Alaska Fairbanksi ülikooli teadlase Katey Walter Anthony juhatatud uue arktilise projektiga seotud uurijatel õnnestus siiski metaanimolekulides leiduvate eri süsinikuisotoopide määrade põhjal pikka aega kapseldunud gaas tuvastada.
Õhus ja maapinnal vaatluseid läbi viinud töörühm tuvastas umbes 150 000 metaanileket Alaska ja Gröönimaa järvedes, mis asuvad sealsete jääkatete piirialadel.
Kohapeal võetud proovid näitasid, et mõned neist järvedest väljutavad iidset metaani, mis võib pärineda näiteks järvede all asuvatest maagaasi- või söemaardlatest, samas kui teised järved eritavad märksa nooremat gaasi, mis eelduste kohaselt on tekkinud taimede kõdunemisest järvevees.
"Enamikku neist krüosfäärilise kaane (ingl cryosphere-cap) leketest täheldasime järvedes, mis jäävad igikeltsa sulamispiirile, ning taanduvate liustike moreenides ja fjordides," kirjutavad autorid, rõhutades olulist järeldust, mille kohaselt Arktika soojenemine päästab valla pikka aega talletatud süsinikku.
"Kui samasugune seos peab paika ka teistes piirkondades, kus igikelts, liustikud ja jääkate praegu settebasseine kaanetavad, näiteks Lääne-Siberi põhjaosas, kus on rikkalikult maagaasi ja mida katab osaliselt õhuke igikelts, millest suur osa peaks prognooside kohaselt aastaks 2100 kaduma, on tulemuseks metaanipõhise süsinikuringluse väga hüppeline tõus, mis võib võimendada soojenemist soodustavaid klimaatilisi tagasiside-mehhanisme."
Metaanierituse kvantifitseerimine kogu Arktikas on aktiivne uurimisvaldkond ning paljud riigid läkitavad oma teadlaste töörühmi sealsetele aladele sooritama vaatluseid ja mõõtmisi nii merel kui maismaal
Tohutusuured gaasikogused on sealses piirkonnas kogunenud eri kohtadesse — maismaal igikeltsa sisse ja selle alla, merepõhja või selle alla ning, nagu näha värskeimast uurimistööst, geoloogilistesse reservuaaridesse.
"Arktika on kõige kiiremini soojenev piirkond planeedil ning seal leidub palju metaaniallikaid, mille hulk temperatuuri tõustes üha kasvab," kommenteeris Londoni Royal Holloway ülikooli professor Euan Nisbet, kes oli samuti seotud arktilise metaani uurimisprogrammiga. "Oleme silmitsi järjekordse tõsise murega: soojenemine soodustab soojenemist."
Vastus küsimusele, kui tõsist ja kui peatset ohtu taoline tagasiside-mehhanism endast kujutab, on seni vaidluse all. Mõned teadlased usuvad, et protsessi mõjud ei avaldu veel aastakümneid, samas kui teised viitavad võimalusele, et metaan vallandub äkiliselt ning kiirendab seega märgatavalt käimasolevat globaalset soojenemist.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!