1582: aasta, mil maailmast kadus kümme päeva
Oli ette teada, et 5-14. oktoober jäävad sel aastal vahele, kuna paavst oli nõnda kuulutanud, vahendab Buzzle.
Eesmärk oli viia alates 45 eKr kasutatud Juliuse kalender kooskõlla kevadise pööripäevaga.
Juliuse kalender võttis küll arvesse liigaastad, aga praeguse nelja asemel kolme aasta tagant, jäädes aastaaegadest tasapisi üha enam maha - paavst Gregorius XIII (pildil) tegi vahe tasa 1582. a oktoobri arvelt.
Liigaasta on 365 asemel 366päevane aasta, mille siht on sünkroniseerida kalender aastaaegadega. Need korduvad ühe troopilise aasta ehk 365,2422 ööpäeva tagant, mis on aeg, mille jooksul Maa teeb tiiru ümber Päikese. Tavapärast kalendrit tuleb seega korrigeerida iga nelja aasta järel ühe päeva lisamisega.
Gregoriuse kalendrina ajalukku läinud uus süsteem ei läinud käiku siiski kõikjal päris samal ajal.
Protestantide-katoliiklaste erimeelsused tõid kaasa, et näiteks Suurbritannia oma kolooniatega võttis uue ajaarvestuse vastu 1752. a septembris, millal oli vaja juba üksteist päeva vahele jätta. Hiina muutis kalendriarvestust alles 1949. a.
Ka Gregoriuse süsteem ei suuda päris "ajaga kaasas käia", jäädes 4000 aasta jooksul umbes pool ööpäeva maha (26 sekundit aastas).
Selle korrigeerimiseks on erinevaid soovitusi, aga neid pole rakendatud, sest Gregoriuse kalender võeti kasutusele kevadise pööripäeva paika panemiseks ja on selleks piisavalt tõhus.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!