"Musta surma" patogeen on juba oma surmatantsu tantsinud
Aastatel 1347-1351 Euroopas levinud 'must surm' on vaieldamatult üks ajaloo rängemaid kataklüsme. Tõenäoliselt Kesk-Aasiast pärit Türgi sadamate kaudu levima hakanud katkubakter haaras enda küüsi terve Euroopa. Olles eelnevalt tapnud näiteks Hiinas 25 miljonit inimest, langes haiguse tõttu Euroopa rahvaarv 450 miljonilt arvatavasti kuni 350-375 miljonini. Haigus tappis vaid nädalaga, vahendab ERR Teadus.
Laialdast kasutust leidvate mudelite kohaselt oli 'musta surma' näol tegu teise pandeemia lainega kolmest, mille hulka kuuluvad ka 541. aastal aset leidnud "Justianuse katk" ning 19-20. sajandil tervet maailma haaranud katkulaine. Kuigi ametlikult kuulutati pandeemia 1959. aastal lõppenuks, sureb selle tõttu tänapäeval aastas umbes kaks tuhat inimest. Seega loetakse seda uuesti tärkavaks haiguseks. Samas on olnud teadlastel raskusi teise katkulaine sidumisega ülejäänud epideemiatega. Uut kindlust lisavad teooriasse 1980. aastal Londoni Ida-Smithfield'i surnuaiast leitud katkuohvrid.
Viroloogid on juba aastaid üritanud teada saada, milline 'musta surma' põhjustanud katkubakter täpselt välja nägi. Traditsioonilised rekonstrueerimismeetodid näevad ette maetud katkuohvrite kontidelt pärinevate DNA-lõikudel mitmetuhande kordset kopeerimist. Antud juhul leidus kogu kogutud DNA'st bakterilt pärinevat pärilikusainet kogu massist vaid umbes tuhandiku. Samuti oli aastate jooksul DNA-lõigud killustunud miniatuurseteks tükkideks, mis muutis senised katsed millegi kasuliku teada saamiseks üpris viljatuks.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!