Liikuvate peeglitega tekitati eimiskist valgus
Eksperimendi keskmes on üks veidramaid ning kõige olulisemaid kvantfüüsika tõekspidamisi, et vaakumis ei valitse tühjus. Kvantteooria järgi on vaakum tegelikult ülikiiresti tekkivate ja kaduvate osakestega keskkond. Nende osakeste olemasolu on nii põgus, et sageli kirjeldatakse neid virtuaalsete osakestena, kuigi neil võib olla ainelisi mõjusid, vahendab Novaator.
Näiteks kui kaks peeglit äärmiselt lähestikku asetada, saab piirata nende vahele jäävas ruumis eksisteerivate virtuaalsete valguse osakeste ehk footonite arvu. Piirangu tulemuseks on olukord, kus väljaspool peegleid eksisteerib rohkem virtuaalseid footoneid kui peeglite vahel, ning see tekitab jõu, mis surub peegleid kokku.
Tekkiv Casimiri efekt on lühikeste vahemaade puhul piisavalt tugev, et teadlased seda füüsiliselt mõõta saaksid. Juba aastal 1948 ennustas Hollandi füüsik Hendrick Casimir, et kui vaakumis asetada teineteisele väga lähedale kaks tasaparalleelset plaati, siis vaakumi energia erinevuste tõttu plaatide vahel ja mujal peaks tekkima imeväike jõud, mis surub plaadid kokku.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!