Pärlijõe deltas liitumise tulemusel tekkiv hiigellinn haaraks endasse 11,7 miljoni elanikuga Guangzhou ja 8,9 miljoni elanikuga Shenzheni. Viimane oli veel 1970ndatel mõnetuhande elanikuga kaluriküla Hong Kongist üle lahe, kuid siis otsustati sinna luua Hiina esimene erimajanduspiirkond. Tänasel päeval on see maailma üks kiiremini kasvavaid linnu.

Lisaks kuuluksid megalinna veel 6,4 miljoni elanikuga Dongguan, Foshan(5,4 miljonit) ühesuurused Zhaoqing ja Huizhou (mõlemas 3,9 miljonit), neist veidi väiksem Jiangmen (3,8 miljonit) ja Zhongshan (2,4) ja Zhuhai (1,5), kirjutas The Telegraph Novaatori vahendusel.

Koos Hong Kongi (7,7 miljonit) ja Macau ning ümbruskonnaga võiks piirkonna elanike arv ulatuda isegi üle 100 miljoni, väidab ÜRO raport.

Kuue aasta jooksul liidetakse üheksa linna transpordi-, energia-, vee- ja telekommunikatsioonivõrgud. Plaani maksumus on 2 triljonit jüaani, ehk ligi 220 miljardit eurot, ehk ligi 3,4 triljonit Eesti krooni.

Superlinna ja samas kõrval asuva Hong Kongi vahel hakkaks liikuma ekspressrong. Rongisõit hiigellinna eri osade vahel peaks kestma maksimaalselt tunni, selleks on kavas juurde ehitada 29 raudteeliini kogupikkusega ligi 5000 kilomeetrit

Hiigellinnal pole veel nime, sest liidetud linnad ei koondu ühe suure keskme ümber.

Linnaelanikel on võimalik kasutada tervishoiuteenuseid kõigis superlinnaga liitunud linnades ning kasutada ühistranspordis samu pileteid. Keskkonnareostusega, mis on Pärlijõe delta põhimure, hakkab hiigellinn tegelema komplekselt, ühtlustatakse ka kütuse-ja elektrihinnad. Ühinemise tulemusena peaks ainuüksi telefonikuludelt saama 85 protsenti kokkuhoidu, samuti peaks paranema koolihariduse ja arstiabi kvaliteet.

Selle kümnendi lõpuks on Hiinal kavas linnaelanikkonna osakaalu suurendada, luues 50-100 miljoni elanikuga suuri linnastuid ning veidi väiksemaid kärglinnu, milles elab 10-25 miljonit inimest.

Pekingi ja Tianjini baasil on kavas luua 260 miljoni elanikuga ühine Bohai majanduspiirkond, mida ühendaks kiirraudtee.