Milline arvuti sobib foto- ja videotöötluseks?
Kui tahate koostada lausa sellel alal töötamiseks sobivat multimeediasüsteemi, anname selleks järgnevalt soovitusi.
Protsessor
Protsessorijõudlust pole suurt hulka infot töödeldes kunagi liiga palju. Kui lisada veel palju muutmälu, võivad keerukad protsessid palju rutem laabuda.
Protsessorist tasub siin mõelda kui arvuti mootorist. Nagu mootor, võib see kiiresti töötada (tänapäeval mõõdetud peamiselt gigahertsides). Sel võib olla ka üle ühe tuuma, nagu mootoril võib olla rohkem silindreid. Tänapäeval tavalisel protsessoril on kaks tuuma, aga saadaval on samuti nelja- ja kuuetuumsed. Kui tarkvara on korralik ja oskab tehnoloogiat ära kasutada, muutub töö palju kiiremaks.
Nii Intel kui AMD pakuvad multituumseid protsessoreid. AMD puhul tasub rääkida taskukohastest Phenom II X4 ja X6 peredest. Intelil on ka väga kulukas kuuetuumaline Core i7 970. Ülejäänud Core i7'd on nelja tuumaga, aga need on testide põhjal parimatest AMD Phenom II X6'test üldiselt kiiremad.
Jõudluselt veidi madalam klass on Core i5. Nii Core i5-750 kui -760 on neljatuumalised, mis pakuvad kuuetuumaliste Phenom II X6 protsessoritega võrreldavat jõudlust. Ülejäänd Core i5-6xx seeria pakub kaht tuuma, aga suudab kannul püsida Phenom II X4 neljatuumalistel.
Valik on peamiselt hinna küsimus. Core i7 on hea, aga väga kallis ning nõuab lisaks 1366 siiniga emaplaati, mis maksab tavapärastest rohkem.
Inteli 1156 siini klassis (Core i3) on AMD ja Inteli hinnavahe tunduvalt väiksem, ja kui teid huvitab kokkhoid, saate AMD tõenäoliselt odavamalt. Protsessorite teemale heidab valgust ka meie lugu "Korraliku mänguarvuti hankimine", mis on teksti lõppu lingitud.
Nagu arvutikomponentidega tavaline, on emaplaatide valik suur ja kirju. Tehke kindlaks, et teie lemmikul on süsteemile küllalt SATA-kõvaketaste ühendusi, USB-porte ja vajadusel Firewire'i ühendusi.
Mälu
Protsessorile piisavalt tööruumi anda on foto- ja videotöötlusarvutis võtmetähtsusega. Selleks tuleb võimalikult palju muutmälu lisada.
Heal emaplaadil on ideaalis neli või kuus DDR3 mälumooduli pesa. Täitke need DDR3 moodulitega, mis on identsed ja suurimad, mida võite lubada.
Tähtis on kontrollida, kas emaplaat tõesti toetab seda kogust ja mahtu, mida plaanite kasutada. Paljud emaplaadid võimaldavad lisada kuni 16 GB süsteemimälu, nii et nelja 4 GB mooduliga on lagi juba käes. Saadaval on ka 8 GB moodulid, nii et neist töötaks vastaval emaplaadil ainult kaks.
Kulukam 1366 siini Core i7 emaplaat toetab 24 GB muutmälu, nii et selle laeni jõuaks näiteks kuue 4 GB mooduliga.
Me ei muretseks üleliia muutmälu kiiruse üle, isegi arvutisõprade poolt tänapäeval aeglaseks loetud PC8500 (1066 MHz) kaotab PC10600 (1333 MHz) kõrval kiiruses ainult mõne protsendi.
Nagu mänguarvutite puhul, on tähtis märkida, et kui tahate kasutada üle 3 GB muutmälu, peate valima 64bitise Windowsi väljalaske. Seni on enamik opsüsteemikasutajaid valinud 32bitise, mis aga võimaldab süsteemile ligi pääseda ainult umbes 3,2 GB muutmälule. Kui rohkem paigaldada, pole enam sellest kasu.
Windows 7 müügivariandsi on juba nii 32- kui 64bitine opsüsteem.
Graafikakaardid
Kalli graafikakaardi soetamine pole foto- ja videotöötluses esmatähtis, kui te ei tööta OpenGL 3D-tarkvaraga.
Photoshop CS4 ja CS5 suudavad tavalisi tänapäevaseid graafikakiipe töös ära kasutada, mis tähendab kiirusetõusu.
Teie videopakett võib pakkuda ka 3D-ülekandeid, mida saab renderdada olemasoleva graafikakaardi abiga. See sõltub tarkvarast ja milliseid kaarte see toetab, näiteks Photoshop CS5 suudab nii AMD kui nVidia toodanguga teatud operatsioone kiirendada.
Monitorid
Monitor on foto- ja videotöötluse puhul loomulikult tähtis. Moodsad graafikakaardid pakuvad isegi võimalust arvutiga enam kui üks ekraan ühendada, mis kasutavad nn laiendatud töölauda. See tähendab, et ühel ekraanil võib näiteks foto ja videoga tegeleda, teisel aga brausimise, e-kirjadega ja muu taolisega.
See võib osutuda keerukaks, aga tasub uurida, kas monitor põhineb TN, IPS või VA tehnoloogial. TN jääb teistele värviesituses tublisti alla.
2560 x 1600 resolutsiooni pakkuvad 30tollised monitorid võivad olla IPS või VA, aga nende hinnad võivad küündida mitmekümne tuhande kroonini.
Enamik taskukohasemaid 24tolliseid monitore (1920 x 1080 resolutsioon) kalduvad kasutama TN-tehnoloogiat. Leidub siiski ka IPS-mudeleid, nagu HP LP2475w ja Delli U2410.
Andmeruum
Ohtra videotöötluse puhul on parim valik kasutada häid kettaid ja samuti varundamislahendusi, et midagi ei läheks õnnetul juhul kaduma.
Nii kiiruse kui turvalisuse poolest lihtsaim lahendus on "peegeldatud" RAID-1, kus kaks identset kõvaketast töötavad tandemis, nii et kui üks veab alt, kompenseerib seda teine. Vähemalt kolme kõvakettaga saab juba täis-RAID-5 kasutada, mis pakub sarnast turvapatja, aga töötab kiiremini.
Kõik müüdavad emaplaadid pakuvad kõvaketastele SATA 2.0 tuge (kui mitte uut SATA 3.0). See annab ülekandekiiruseks 286 MB/s, mis on küllalt hea, sest ületab kaugelt iga pöörleva kõvaketta pideva ülekandekiiruse.
Kasutada võib ka välkmälukettaid, mis on kõvaketastest palju kiiremad - aga neil on vähem andmeruumi ja need on tavaliselt palju kallimad.
Millega töötada
Tavaline hiire-klaviatuuri kombo on siin ületamatu, aga leidub ka teisi võimalusi. Mõnele meeldivad tahvelsisendid: nendega peab natuke harjuma, aga siis saate loomulikuma pliiatsipõhise juhtsüsteemi.
See pole muidugi tavaliseks aknatööks parim, aga pilditöötluses annab projekti üle palju täpsema kontrolli. Laia head valikut pakkuv tuntud tootja on Wacom.
Videotöötlejad otsivad tõenäoliselt lisahelisisendeid, mille puhul parim on iseseisev helikaart. See pakub sisendiks veerandtolliseid pistikuid ja MIDI-kontrolli.
