Neandertaallased olid arvatust nupukamad

Arheoloogilised leiud Lõuna-Itaaliast näikse viitavat, et neandertaallased suutsid uusi tehnoloogiaid omaks võtta ka iseseisvalt, mis seab kahtluse alla aastakümneid püsinud arusaama, justkui võtnuks nood "primitiivsed ja paksu kolbaga koopaelanikud" igasugused nupukust vajanud elulised lahendused üle kaasaegselt inimeselt.

Sääraseid oletusi võimaldab Colorado ülikooli antropoloogiadotsent Julien Riel-Salvatore juhitud uurimistöö. Seitsme aasta vältel vaadeldi neandertaallaste asutsuspaiku Lõuna-Itaalias, keskendudes hääbunud Uluzzi kultuurile, vahendavad

ERR teadusuudised

.

Põhja-Itaaliast on leitud 42 000 aasta taguseid märke Homo sapiensile omistatud Aurignac’i kultuurist, mis muuhulgas kätkeb endas ühtesid vanimatest koopamaalingutest. Itaalia keskosa asustasid selleks ajaks juba sadakond tuhat aastat neandertaallased; ühtlasi tärkas Lõuna-Itaalias nende Uluzzi kultuur.

Riel-Salvatore tegi mitmel pool Lõuna-Itaalias kindlaks tollest ajast pärinenud ilmselt sihipäraselt teravdatud esemeid, ornamente, luust tööriistu ning võimalikke märke iidsete asukate kalal- ja jahilkäikudest. Tavapäraselt sääraseid tehnoloogiaid neandertaallastega ei seostata ning oletatakse, et sedasorti kohastumused said toimuma üksnes kaasaegse inimese kaasabil. Ent Lõuna-Itaalia leiud ilmnesid piirkonnas, mis Homo sapiensi asustusaladest selgelt kõrvale jäi, ehk — see näikse olevat veenev märk arvatavate neandertaali hõimude iseseisvast arenemisest.

Teisisõnu: viimasel viiekümnel aastal kinnistunud arusaam neandertaallaste primitiivsusest on kahtluse all. “See näitaks neid hoopis uues valguses,” arutleb Riel-Salvatore ja oletab, et küllap surus tol ajal järsult muutunud kliima neandertaallased nurka: tuli kas omapäi kohanduda või välja surra.