Nüüd on teadlased jõudnud veidi lähemale mõistmisele, kuidas sellised ümberlülitused ajus toimuvad, vahendab Novaator.

Endiselt pole teada selliste lülituste täpne mehhanism, kuid arvatavasti on selline lülitumisvõime omamood kontroll, et me suudaks maailma ikka õigel viisil tajuda, ütles Londoni University kolledži teadlane Ryota Kanai New Scientistile.

Kanai töörühm püüdis eksperimendi abil välja uurida, milline osa ajust selliste ümberlülituste eest vastutab.

52 katses osalenut vaatasid trikivideot pöörlevast kerast, kus pöörlemist on tegelikult võimalik tajuda mõlemasuunalisena.

Katsealustel aga paluti vajutada nuppu, kui nende arvates kera pöörlemissuund muutus ning tehti kindlaks ümberlülituseni kulunud aeg.

Samal ajal kui katseisikud videot vaatasid, jälgiti nende ajus toimuvaid protsesse magnetresonantstomograafia abil.

Oluline roll selle illusiooni tajumisel oli ülemistel kiirusagarikel, kus toimub tähelepanukontroll ning kolmemõõtmeliste kujutiste töötlus. Need, kelle ajukoor oli selles piirkonnas paksem, olid ka kiiremad lülitajad.

Veendumaks, et kiirusagarikud tõepoolest selliste lülituste eest seisavad, stimuleeriti seejärel katsealuste kiirusagarikke magnetväljaga, mis oluliselt segas kiirusagarike tööd. Katsealused vaatasid videot uuesti ning lülitamise aeg oli veninud oluliselt pikemaks

"Võimalik, et ülemistest kiirusagarikest lähtub signaal nägemist kontrollivatele piirkondadele, et nähtu uuesti teise pilguga üle vaadata. Võimalik, et suuremate kiirusagarikega inimesed suudavad paremini märgata illusiooni teisi tõlgendusvõimalusi ning on sel põhjusel ka kiiremad lülitajad," ütles Kanai.

Artikkel ilmus ajakirjas Current Biology.