Haavatud sõdureisse hakatakse pumpama tehisverd
Väidetavalt on tehisvere libled normaalsetest vererakkudest praktiliselt eristamatud. Läbimurre võib igaveseks teha lõpu doonorvere defitsiidi probleemile sõjapiirkondades ning inimvere kaugetesse ja ligipääsematutesse kohtadesse transportimisega seotud raskustele, vahendab teadusportaal PhysOrg.
Verd valmistatakse äravisatud nabanööridest kogutud vereloome-tüvirakkudest, mis “vereviljeluseks” (ingl blood pharming) nimetatud, luuüdi toimet matkiva meetodi abil paljundatakse suureks hulgaks punasteks verelibledeks. Vereviljeluseks kasutatakse geneetiliselt muundatud taimi või loomi, kes programmitakse tootma suurtes kogustes meditsiinis vajalikke aineid. Protsess võimaldab ühest nabanöörist saadud rakkudest toota 20 ühikut verd, millest piisab vereülekande tegemiseks keskmiselt kolmele lahinguväljal haavatud sõdurile,
USA kaitseministeeriumi sõjatehnika arendusosakonna DARPA tarbeks toodab verd Ohio osariigi ettevõte Arteriocyte, mis on juba esitanud 0-negatiivse vere proovid USA toidu- ja ravimiametile FDA hindamiseks ja turvalisuse testimiseks. 2008. aastal eraldati ettevõttele suurte koguste kunstvere tootmise meetodi arendamiseks 1,95 miljonit dollarit.
Arteriocyte’i esindaja Don Brown ütleb, et meetod küll töötab, ent piisava koguse vere tootmiseks tuleb tootmisprotsess mastaapsemaks kohandada — see kahandaks ka ühe ühiku (veidi alla poole liitri vere) hinda praeguselt 5000 dollarilt tuhandele dollarile või veel väiksemaks. Tootmise kohandamisega loodetakse suurendada ka ühest nabanöörist tuletatavate vereliblede hulka ning tõhustada luuüdi matkivate rakukultuuri-kambrite tootlikkust, mis hinda samuti kärbiks.
Brown nendib, et sõjatsoonides võib (reeglina USA-s loovutatud) doonorvere toimetamine patsientideni võtta aega kuni kolm nädalat. Veri tuleks aga elundite töö pärssimise ja liisumisest tingitud nakkusohu vältimiseks ära kasutada ühe kuni kahe nädala jooksul. Sõjaväljalgi on verepanku, ent kui haavatud sõdureid on palju, ei pruugi värsket verd neile ometi jätkuda.
Inimkatsed viljeldud verega algavad eeldatavasti 2013. aastal ning militaarkasutusse võib tehisveri jõuda viie aasta jooksul. Samuti võib selle kasutamine kunagi jõuda ka haiglatesse, kus doonorverd nappima kipub. Kunstveri on 0-negatiivne, sest seda tüüpi verd võib üle kanda kõigile patsientidele sõltumata nende veregrupist.
