Loendamatud tulnukad on raevukalt rünnanud meie kosmosealuseid, röövinud meie liigikaaslaseid kui kariloomi, sooritanud nende peal võikaid eksperimente ja sihtinud meid kõiki armutult oma surmakiirtega, aga loomulikult on kõik sellised kuriteod toime pandud raamatukaante vahel ja kinolinal.

Teised eksperdid, kes on sarnaselt Hawkingile rajanud oma karjääri tulnukkontakti võimaluste mõistuspärasele vaagimisele, kinnitavad, et meil pole midagi karta, vahendab Space.com.

“Filmitulnukad tulevad siia ainult kahel põhjusel,” selgitab maavälise elu otsingute projekti SETI vanemastronoom Seth Shostak. “Nad kas otsivad mõnd ressurssi, mida nende planeedil napib, või soovivad meid kasutada mingisugusteks volitamata ristamiskatseteks.” Sellised stsenaariumid apelleerivad inimeste elementaarsematele hirmudele eluks vajalike ressursside ja paljunemisvõime kaotuse ees, osutab Shostak.

Tegelikult pole tema sõnul loogiline oletada, et tulnukad kumbagi neist asjadest vajaksid, sest kosmoses reisimine on kulukas ettevõtmine ja nõuab röögatuid investeeringuid.

“Kõike, mida meil siin on, leiavad nad ka oma elupaigast,” ütleb Shostak. Kui Maal leidubki mõnd sellist ressurssi, mida tulnukate koduplaneedil pole, on kahtlemata palju lihtsamaid meetodeid selle hankimiseks või valmistamiseks kui siia reisimine.

Võõrtsivilisatsioonidel, mis on tähtedevaheliseks liikluseks piisavalt arenenud, on tõenäoliselt ka väga kõrgelt arenenud robotmasinad. Kui nad sooviksid meie planeeti uurida, saadaksid nad ise siia rändamise asemel tõenäoliselt siia sellised masinad. “Ei ole nii, et luuk avaneb ja me näeme pentsikut tulnukakäppa välja tulemas,” ütleb ta. “Tõenäolisemalt on see hoopis roboti manipulaator.”

Kontakt tulnukatega on äärmiselt ebatõenäoline, nõustub NASA-Amesi uurimiskeskuse kosmoseuuringute osakonna juhataja David Morrison. Igasugune sidepidamine piirdub tema sõnul tõenäoliselt tsivilisatsioonidevaheliste raadiosõnumitega. “Me peilime raadiosignaale,” ütleb Morrison. “Ja võime eeldada, et iga tsivilisatsioon, millelt me sõnumi suudame tabada, on meist arenenum.”

Tehnoloogia raadiolainete vastuvõtuks ja edastamiseks on meil olnud vaid umbes sada aastat, nii et kui meieni peaksid jõudma teated sadade tuhandete valgusaastate kaugusel asuvalt planeedilt, on sealne tsivilisatsioon tõenäoliselt meie omast arenenum, selgitab Morrison.

Ta kahtleb oletuses, et mõni arenenud võõrtsivilisatsioon võib siia saabuda kurjade kavatsusega. “Keegi pakkus kunagi välja, et kui üks tsivilisatsioon suudab sadu tuhandeid aastaid vastu pidada, on see peaaegu kindlasti lahendanud kõik probleemid, millega meie silmitsi seisame. Ma vähemalt loodan nii,” ütleb Morrison.

Isegi kui tulnukad oleksid olemas, teaksid meie olemasolust ja oskaksid siia rännata, ei läkitaks nad tõenäoliselt teele Maa ründamiseks vajalikku sõjaväge või varustust, osutab ulmekirjanik Jack McDevitt. “Kujutage, et te komplekteerite ründeväe ainult selleks, et toppida nad pikkadeks aastateks lendavatesse konteineritesse.”

Ehkki inimeste ja tulnukate kohtumine on olnud paljude McDevitti teoste teljeks, ei usu ta, et taolised sündmused tegelikkuses eriti tõenäolised oleksid. Maale jõudmine nõuaks tulnukatelt väga kaua aega, ning iga tsivilisatsioon, mis selliseks tohutuks ettevõtmiseks suuteline on, ei läkitaks ülesannet täitma oma väekontingenti.

Meil on suuremaid probleeme, mille pärast muretseda, ütleb McDevitt.