Aasias elab vabas looduses vaid 3200 tiigrit. Neid ohustab salaküttimine, elupaikade kadumine, salakaubandus ja metsade liigendamine teede rajamisega, vahendab PhysOrg Maailma looduse fondi (WWF) aruannet.

WWF on koostanud uue interaktiivse kaardi, kus on välja toodud maailma kümme suuremat tiigrite kriisikollet ning peamised tiigreid ohustavad tegurid. WWF kavatseb käivitada ka kampaania, mille eesmärgiks on kaitsta tiigreid ning tagada nende arvu kahekordistumine looduses aastaks 2022, vahendab Novaator.

Kaardil on välja toodud muu hulgas järgmised ohukohad. Tselluloosi, paberit, palmiõli ja kummi tootvad ettevõtted hävitavad metsi Indoneesias ja Malaisias, mis on koduks kahele ohustatud tiigri alamliigile. Plaan rajada sadu uusi tamme ja teid Mekongi jõele, mis liigendab tiigrite elupaika. Salakaubandus tiigriluude, -nahkade ja -lihaga, mida toidab pidev nõudlus Ida- ja Kagu-Aasiast.

USA-s hoitakse vangistuses rohkem tiigreid, kui looduses alles on, ning seadused, mis takistaksid nende tiigrite jõudmist mustale turule, on puudulikud. Kõige rohkem vangistatud tiigreid elab Texases (hinnanguliselt üle 3000 tiigri), kuid neid leidub ka teistes osariikides.

USA valitsus ei kontrolli mitte kuidagi, kui palju tiigreid riigis vangistuses peetakse, kus nad asuvad, kellele nad kuuluvad või mis saab nende kehaosadest pärast surma. Hinnanguliselt elab USA-s enam kui 5000 tiigrit. Looduskaitsjate sõnul on hädasti vaja tiigrite registreerimissüsteemi ning vahendeid tiigrikorjustest vabanemise kontrollimiseks, et takistada tiigrite kehaosade jõudmist mustale turule.

Tiigrite ja nende saakloomade salaküttimine on seadnud ohtu Amuuri ehk Siberi tiigrite populatsioonid.

Tiigrite ja inimeste konfliktid Indias sagenevad tiigrite elupaikade vähenemise tagajärjel.

Kliimamuutused võivad tiigrite elupaiku vähendada Bangladeshi mangroovimetsades 96 protsendi võrra.

Kolm tiigrite alamliiki on 1940. aastates alates välja surnud ning neljandat, Lõuna-Hiina tiigrit, pole looduses nähtud juba 25 aastat. Tiigrid elavad vaid seitsmel protsendil oma ajaloolistest elupaikadest, kuid nad võiksid siiski säilida, kui nad oleksid kaitstud salaküttimise ja elupaikade kadumise eest ning kui neil oleks piisavalt saakloomi.

“Tiigreid kiusatakse kõikjal taga — neid mürgitatakse, püütakse lõksudesse ja püünistesse, tulistatakse ja aetakse kodudest välja,” ütleb WWF-i tiigriprojekti juht Mike Baltzer. „Kuid saabuv tiigriaasta annab neile lootust. Kunagi varem pole valitsuste tasemel tehtud nii suuri pingutusi tiigrite arvukuse suurendamiseks. Eesmärgid on kõrged ja tiigrite ning inimeste nimel loodame, et need ka saavutatakse.”