Objekt on osa Kuiperi vööst, jäiste kivide rõngast Neptuuni orbiidi taga, vahendab Space.com

Hubble’i kosmoseteleskoobiga nähtava valguse abil leitud taevakeha läbimõõt on umbes 975 meetrit. Enne seda oli kõige väiksem peegeldunud nähtava valguse abil silmatud objekt Kuiperi vöös läbimõõduga 48 kilomeetrit.

Avastus, ehkki väike, on esimene otseselt vaadeldud tõend selle kohta, et Kuiperi vöös leidub komeedi mõõtu objekte, mida kokkupõrked teiste objektidega väiksemaks kulutavad, ütlesid astronoomid. Seega toimub Kuiperi vöös kokkupõrkeline evolutsioon, mis tähendab, et viimase 4,5 miljardi aasta vältel pärast Päikesesüsteemi moodustumist on tolles piirkonnas toimunud muutused.

Huvitav on ka tõik, et tegelikult on objekt sada korda tumedam sellest, mida Hubble on võimeline otse eristama. Avastus tehti iselaadse valgustriki abil.

Nimelt on Hubble’i pardal kolm optilist instrumenti, nn peenjuhtimisandurid (ingl FGS, Fine Guidance Sensor), mis edastavad valitud juhttähtede poole pöördudes observatooriumi positsioonijuhtimissüsteemidele ülitäpset navigatsiooniteavet.

California osariigis Pasadenas tegutseva California tehnoloogiainstituudi teadlane Hilke Schlichting ja kolleegid jõudsid arusaamisele, et need seadmed peaksid suutma tuvastada objekte, mis tähe eest läbi lendama satuvad. Niisiis kogusid nad kokku 12 000 tunni jagu vastavaid Hubble’i andmeid enam kui 50 000 tähe kohta, keskendudes Päikesesüsteemi peamisele tasandile, kus peaksid asuma Kuiperi vöö objektid.

Schlichtingi töörühm leidis üheainsa 0,3 sekundi pikkuse varjutussündmuse. Nad eeldasid, et too Kuiperi vöö objekt liikus ümber Päikese mööda ringikujulist orbiiti ja oli ekliptika — Päikesesüsteemi peatasandi, milles planeedid tiirlevad — suhtes 14-kraadise nurga all. Objekti kaugust hinnati varjutuse kestuse põhjal. Tumestumise määra alusel arvutati välja objekti mõõtmed.

Muud, nende hulgas mõned Hubble’i teleskoobiga sooritatud vaatlused on näidanud, et ka teisi tähti ümbritsevad prahikettad, mis kujutavad endast samuti planeetide moodustumise protsessi jääke, nagu meie Kuiperi vöögi, kus mõned objektid on sama suured kui Pluuto. Aastamiljardite vältel peaksid ketastes sisalduvad kivitükid omavahel kokku põrkama ning suuri objekte väiksemateks kildudeks jahvatama, nagu nüüd ongi tuvastatud.

Avastusest teatati ajakirjas Nature.