Juba muistsetel egiptlastel lupjusid veresooned
Uurimuse läbi viinud südamearstide huvi vanade egiptlaste tervise vastu tärkas möödunud aastal, kui nad Kairos ühe konverentsi ajal muuseumi külastasid ning Merenptahi nime kandva vaarao väljapanekust lugesid, et too põdes ateroskleroosi, veresoonte lupjumist neile ladestunud kaltsiumi, rasva, kolesterooli ja teiste ainete tõttu, kirjutab ajakiri Tarkade Klubi.
Uurimaks, kui levinud sarnased tõved muistsel ajal olid, otsustasid nad läbi viia esimese laiaulatusliku muumiate «tervisekontrolli». Koostöös Egiptuse asjatundjatega uurisid nad põhjalikult 22 muumiat, kellest 16 puhul oli veresoonkond analüüsi tegemiseks piisavalt hästi näha. Noorim muumia pärines neljandast sajandist pKr, vanim aga ligi nelja tuhande aasta tagant.
Siiski polnud uurimiseks tarvis palsameeritud kehi linadest välja harutada ega lahti lõigata: kompuutertomograaf andis detailse pildi muumia sisemusest, lubades küllalt täpselt hinnata organismi seisundit.
Enamasti ei saanud teadlased küll vahetult uurida muumiate südameid, sest palsameerimise käigus need reeglina eemaldati, vaid neljal neist oli süda alles. Kuid artereid või nende kunagisi asukohti uurides olid lupjumise jäljed, kui inimene selle all kannatas, näha.
«Olime rabatud kui sarnane on veresoonte lupjumine muumiatel ja meie praegustel patsientidel,» ütleb uurimuse üks autor, Michael Miyamoto San Diegos asuvast California ülikoolist. «Ehk on ateroskleroosi kujunemine üks inimeseks olemise osa.»
Tihti nimetatakse südame-veresoonkonna haiguste praeguse laia leviku põhjusena tänapäevase ühiskonna põhjustatud tegureid: suitsetamine, kiirtoit ja istuv eluviis. Ent värske uurimus näitab, et need pole sugugi ainsad põhjused.
«Võib-olla on inimesed ateroskleroosile ainulaadselt altid,» arutleb Miyamoto. «See võib olla osa meie geneetilisest olemusest.»
Selle uuringu põhjal siiski väga laiaulatuslikke järeldusi muistsete rahvaste tervise kohta teha ei saa, sest muumiad esindavad ainult ühte rahvastikurühma - jõukat ülemklassi, kelle toitumisharjumused olid kindlasti teistsugused ning rohkem südamehaigusi soodustavad kui lihtrahval.
Muumiate seisuse põhjal võib arvata, et nad sõid tavainimestest kindlasti rohkem liha, sealhulgas soolaliha, samuti said omale lubada mett ja kooke. Samas oli nende eluviis kindlasti aktiivsem kui meil tänapäeval ning see võis südamehaiguste vastu aidata.
«Me ei tea, kas ateroskleroos oli ühegi uuritud muumia surma põhjustajaks,» tõdeb Gregory Thoma Irvine'is asuvast California ülikoolist. «Saame vaid kinnitada, et haigus esines paljudel. Tulemused viitavad, et peame haiguse täielikuks mõistmiseks vaatama kaugemale tänapäevastest riskiteguritest.»
