Drayfuss ei lasknud endale kaks korda öelda, mida vaja on. Tal oli selge, et lennukauto koosnebki ühest autost ja ühest lennukist. Maa peal liikumiseks pidi lendamiseks tarviliku kaadervärgi järelhaagiseks kokku pakkima, meenutab Diseno-art.

Lennujaama jõudes tuli tiivad, mootor, saba ja propeller auto katusel taas kokku monteerida ning õhulend autoga võis alata. Paraku kukkus lennukauto kolm nädalat peale esimest lendu tänu kütuse lõppemisele maandumisel alla. Kuigi keegi viga ei saanud, mõjus too löök negatiivselt potentsiaalsetele investoritele ning ega meedia ka armu ei andnud.

Lennukauto automooduliks polnud mitte mingi tavaline tänavasõiduk, vaid klaasplastist kerega neljakohaline toruraamil kerge neljarattaline. Mootoriks oli vaid 25 hj arendav Crosley jõuallikas, lennuki osa käitas 190 hj Lycomingi agregaat.

Kahju, et taoline sõiduvahend tootmisesse ei jõudnud. Kes teab, ehk oleks ameeriklased oma 1950ndate eufoorias ConvAirCar'id isegi laiemasse kasutusse võtnud. Humoorikas komplekt meenutab justkui kusagilt parklast enesele saakauto küüniste vahele haaranud plekkkotkast.