Aafrika lõheneb, moodustub uus ookean
Praegu kohati kuue meetri laiune pragu avanes 2005. aastal ning mõned geoloogid arvasid juba siis, et see sünnitab uue ookeani. Too arvamus oli aga vastuokslik ning lõhet ennast polnud korralikult uuritud, vahendab LiveScience.
Uus uurimus, mille läbiviimisel osales teadlaste rahvusvaheline töörühm ja mille tulemused avaldati ajakirjas Geophysical Research Letters, leiab, et lõhet tekitavad protsessid on peaaegu identsed nendega, mis leiavad aset ookeanide põhjas — täiendav märk sellest, et piirkonna tulevikus terendab meri. Sama protsess lahutab aeglaselt ka Punast merd.
2005. aasta kohta kogutud seismiliste andmete põhjal rekonstrueerisid uurijad sündmuse, et näidata, kuidas lõhe oma 56 km ulatuses vaid mõne päeva jooksul avanes. Esmalt purskas lõhe põhjapoolses otsas asuv vulkaan Dabbahu, seejärel kerkis magma läbi lõhe keskosa üles ja hakkas pragu mõlemas suunas avama nagu tõmblukku, selgitasid teadlased eilses pressiteates.
„Pole saladus, et merepõhja-lõhesid tekitab magma samasugune tungimine lõhesse, kuid varem ei teadnud me, et niivõrd suur lõik võib avaneda ühekorraga,” ütleb Rochesteri ülikooli geo- ja ökoloogiateaduste professor ning uurimuse kaasautor Cindy Ebinger.
Tulemus näitab, et tektooniliste ookeaniplaatide vulkaaniliselt üliaktiivsed serva-alad võivad järsku laguneda suurteks lahmakateks, mitte väikesteks kildudeks, nagu sätestas seni tunnustatud teooria. Taolised mastaapsed sündmused kujutavad lõhe läheduses elutsevale elanikkonnale märksa tõsisemat ohtu kui mitu väiksemat värinat, ütleb Ebinger.
„Uurimuse kogu mõte oli saada teada, kas see, mis toimub Etioopias, sarnaneb sellele, mis toimub ookeani põhjas, kuhu meil on peaaegu võimatu ise uurima minna. Me teadsime, et kui suudame selles veenduda, saab Etioopiast meile põhimõtteliselt ainulaadne ja oivaline ookeanilõhede uurimise laboratoorium. Tänu käesoleva uurimuse juures ilmnenud enneolematult tõhusale piirideülesele koostööle teame me nüüd, et vastus on jah, lõhe on analoogne.”
Aafrika ja Araabia tektoonilised plaadid kohtuvad Põhja-Etioopia südames Afari kõrbes ning on lõhenemisprotsessis teineteisest kaugenenud — kiirusega vähem kui 25 mm aastas — viimase 30 miljoni aasta vältel. Lõhenemine vormis 300 km pikkuse Afari nõo ja Punase mere. Arvatakse, et umbes miljoni aastaga valgub Punane meri uude, tekkivasse merre. Uus ookean ühendaks Punase mere Adeni lahega, Araabia mere selle osaga, mis jääb Araabia poolsaarel asuva Jeemeni ja Aafrika idaosas asuva Somaalia vahele.
